NÄDALA AED Mida teha männiokastega?

Igal sügisel langeb osa okaspuu okkaid maha.
Igal sügisel langeb osa okaspuu okkaid maha. Foto: Eero Vabamägi

Tugevate tuultega on maha sadanud ka mändide kolletunud okkad. Kellel aias männid, teavad seda miljoni dollari küsimust: mida sellega peale hakata?

Eestis on kõige levinum harilik mänd, kuid koduaedades kasvab ka teisi männiliike. Männid pole nagu lehtpuud, et igal aastal oma okkad sügiseti maha poetavad, kuigi ka okkad on tegelikult muundunud lehed ja täidavad lehtede ülesannet. Männiokkad püsivad puul 3–4 aastat, ent igal aastal langetab mänd oma vanima järgu okkad, mis jäävad tüvele kõige lähemale. Päris paljaks männid muidugi ei jää, sest igal aastal kasvatab puu pikkust veidike juurde.

Männiokkad on küll tüütud, aga vaadakem ka nende häid külgi. Männiokkad on igal aastal uuenev ja täiesti keskkonnasõbralik materjal, milleks pole õhku paisatud grammigi süsihappegaasi (erinevalt näiteks saepurust, mis on puidutöötlemise kõrvalprodukt). Männiokkad on kerge ja umbrohuvaba substants, mille laialilaotamine on jõukohane igas vanuses aiapidajale. Tõsi, kuna okkakiht säilitab pinnases niiskust, võib seal mõnikord mõni käbist langenud seeme idanema minna, kuid suuremat rohimist siiski kartma ei pea.

Teised ajakirjad

Tagasi üles