Copy

Isadus on midagi, millest ma olen unistanud. Ma ei ole kunagi osanud seda ideed enda jaoks lõplikult lahti seletada, sest see unistus pole kahjuks tänaseni täitunud. Aga eks nende unistustega olegi nii, et paljud neist on loodud jääma vaid ulmadeks. Nad annavad meile lootust ja sisendavad usku, et kõik siin maailmas on võimalik!

Mõeldes isaks olemisele, mõtlen ma otse loomulikult ka enda isale. Mehele, kes elu keerdkäikude tõttu lahkus meie hulgast liiga vara... Aga kohe kindlasti ei saa öelda, et ta poleks elanud täisväärtuslikku ja mitmekülgset elu. Selle elavaks tõestuseks on minu vend! No ja eks mina ikka natukene ka vist...

Minu jaoks on isaks olemisele mõtlemine alati valu ja võlu vahekord. Mida aeg edasi, seda rohkem on nendes mõtetes nostalgiat ja iroonilisust. Ma olen osaliselt läbi teinud igihalja «mis mees sa üldse oled, sul pole lapsigi!» lavastuse. Too on natuke nagu Põhja-Tallinn – muudkui tuleb ja läheb! Aga mina olen ikka veel siin ja lastetu.

Kommentaarid
Copy