«Kahjuks ei hooma seaduseid andev riigikogu ega ka neid rakendavad valitsusasutused enam ka ise, millised on (loomakaitse – toim) valdkonna regulatsioonid ning millised on ametite kehtivad volitused ja kohustused,» kirjutab loomakaitsja Kertu Jukkum.
Ränga koerterünnaku ohvriks langenud Sandra vaakus hinge. Urve Ariku Tiibeti mastifid hoiavad Lagedi elanikke suure hirmu all juba aastaid. Ohtlikest koertest nii Puurmanis kui Lagedil on olnud teadlik politsei, kohalik omavalitsus ning põllumajandus- ja toiduamet.
Riigikogule anti üle järjekordne eelnõu, millega muuta seadust ning anda omavalitsustele voli kutsuda vastutustundetu loomapidaja ennetavalt korrale ning karistada rikkujaid rangemalt. Taolised hoovad nii loomapidajate ennetavaks korralekutsumiseks kui ka karistamiseks on omavalitsustel ammu olemas. Ent veelgi tõhusamad hoovad on meil olemas riiklikul tasandil juba kolm aastat – seadusandja on vajalikud normid kehtestanud veterinaarseadusega ning andnud vastava voli riiklikule järelevalve asutusele – põllumajandus- ja toiduametile. Probleem on ennekõike seaduste rakendamises, mitte nende puudumises.
/nginx/o/2017/06/20/6800563t1h91e1.png)
