Seljakotiga ümbermaailmareisil olev Kärt Krautman jagab oma värskeid reisimuljeid Aafrika mandrile Marokosse jõudmisest.
Pärast üheksat päeva rongide ja bussidega mööda Vahemere äärt Nizzast Granadasse kolistamist olen ma seiklemisest ja oma koti kokku-lahti-kokku pakkimisest tüdinenud ning tahan mõneks ajaks end ühe koha peale sisse seada. Selleks tuleb aga läbida veel üks ärevust ja elevust tekitav etapp – lahkuda Euroopast. Olen endale kinnisideeks võtnud, et Marokosse tahan ma minna ilmtingimata praamiga. Mulle tundub selline kahe kontinendi vaheline üleminek oluliselt sujuvam, kui lendamisega kaasnev järsk pildi vahetumine. Tahan näha, kuidas Euroopa selja taha jääb ja Aafrika lähemale tuleb! Laevaga reisimises on midagi vanamoodsalt romantilist – astuda maadeavastaja kombel laevalt uuele tundmatule pinnasele. Sellest kogemusest ei taha ma kohe kindlasti ilma jääda.
/nginx/o/2024/11/12/16481191t1h208c.jpg)
