«Armastus ja armumine on kaks väga erinevat asja, mis mulle üsna hiljuti selgeks said,» jagab Postimehe lugejale juba tuttavaks saanud aktiivne deitija ja koomik Liisel Nelis. Sel korral viib ta lugejad natukene sügavamale sisekaemusele. 

Minu eelmine suhe kinnitas, et armastus ja armumine on kaks eri asja. Tuleb osata ära taibata, kummaga on tegu! Aga sellest saab aimu alles siis, kui oled lasknud ajal kulgeda.

Eelmise suhte algus oli täis kirge ja armumist. Meie kohtumine oli ka ilus. Olime sõbrannadega Telliskivis väljas. Kusjuures, sel perioodil olin ma päris pikalt kaine olnud. Meist möödus üks kuttide kamp, kellega hakkasime juttu tegema. Kõik tundusid sümpaatsed ning otsustasime edasi minna. Pakkusin välja, et läheks minu juurde teed jooma. Sellest ööst kasvas väljas ilus armumine. Pikad jalutuskäigud, üksteise kuulamine, ühine kokkamine, filmiõhtud ja mida kõike veel. Kui me ei olnud koos, siis mina lihtsalt unistasin. Unistasin temast ja meie ühisest tulevikust. Kuidas me kõigepealt ärkame üles kahekesi, siis nunnu kodulooma ja siis lapsega. Sel hetkel otsustasin, et see noormees võiks olla just see, kellega ma oma elu jagaksin.