Copy

Sumedad sügisõhtud on üle läinud valendava talve ootuseks. Sombune ilm tuletab ikka ja jälle meelde, et kui on võimalus olla kuivas kohas, katus pea kohal, siis on seal ehk paremgi. Aga ei saa ju mainimata jätta, et alati ei ole see võimalik.

Põhjuseid selleks võimatuseks on mitmeid – vahenditest ja võimalustest, tahtmiste ja soovideni. Maailm on kaugel ideaalsest – kui ta kunagi üldse on seda olnudki... Me teame temast küllaltki palju, aga enamik nendest teadmistest on tulnud meieni teiste poolt talletatud juttude ja kirjelduste kaudu. Ei saa eitada, et alati ei ole me varmad ja valmis neist eelkäijate pajatustest õppust võtma. Veel vähem kipume me pimesi uskuma jutte, kui meile mõnda muhedat näidet või veenvat illustratsiooni ei näidata.

Tänapäeva tehnoloogiline areng paneb pahatihti mõtlema, kas ei terenda ehk inimarengu koidiku silmapiir? Ajahetk, kus kõige leidlikumgi leiutajatest ning kõige visam jutustajatest leiavad, et «tehtud, ja jõhvikatega!».