/nginx/o/2024/11/22/16501922t1hd455.jpg)
Talvine tubane aeg on toalilledele keeruline periood: ligi pool aastat tuleb hakkama saada inimestele sobivates kuivades ja soojades tingimustes, ent taimedele pole selline keskkond sugugi mõnus.
Toalilledena müüakse meil taimi, kes on pärit troopikast või lähistroopikast. Aretamise teel on saadud sorte ja hübriide, kes lepivad vähema valguse ja väiksema õhuniiskusega ning on paremini kohastunud eluks toatingimustes.
Kui suvel on meil aknad lahti ning õhk niiskem, siis talvisel kütteperioodil seda enam teha ei saa. Nii tulebki need tingimused kunstlikult luua, et kaamoseperiood ka meie taimsetele seltsilistele talutavaks muuta.
Puhasta lehti tolmust
Esimene on valgustingimuste ülevaatamine. Akende pesu ja taimede tõstmine akna lähedusse võiksid olla kõige lihtsamad võtted. Samuti on taimelampe saadaval juba vägagi taskukohase hinnaga ning neist on palju kasu. Selleks et taimede võime valgust omastada oleks maksimaalne, tasub nende lehed hoida tolmust puhtana. Hästi sobib selleks niiske pehme lapp, millega võiks taimedel lehtede pealmise külje üle käia mitmeid kordi talve jooksul, sest koju ladestuv tolm langeb ka taimedele. Lehtede regulaarne puhastamine aitab jälile saada ka võimalikele pahalastele, kes toalilledele võivad kolida hooajataimedelt, lõikelilledelt või eksootilistelt puuviljadelt.
/nginx/o/2024/11/22/16501923t1ha19b.jpg)
Soojus tähendab taimedele ka kuiva õhku. Toataimi ei ole hea asetada radiaatorite või küttekehade lähedusse, kuna paljud liigid on kuivale õhule tundlikud ja reageerivad lehetippude kuivamisega. Selsamal põhjusel ei maksa neid asetada ka õhkkütte- või ventilatsiooniseadmete lähedusse või otse köetavale põrandale. Kui elamises on põrandaküte, saab kasutada taimede alla asetatavaid aluseid, millega on hõlbus taimi vajadusel ka liigutada. Õhuniiskust saab tõsta, asetades taimede lähedusse veega täidetud aluse, samuti aitab taimede piserdamine. Piserdada tuleks kindlasti päeva esimesel poolel, siis jõuavad lehed ööseks ära kuivada.
Kastmine ei sobi kõigile
Toalillede hoolduse käigus ei ole kõige levinum viga mitte kastmata jätmine, vaid ülekastmine. Talvisel ajal on osa toalilledest puhkeseisundis, sest valgust on vähe ning neid ei tasu agara kastmisega kasvama ergutada. Eriti kehtib see paksude lehtedega sukulentide ja kaktuste kohta, kelle kasvukuju võime talvise kastmisega täiesti ära rikkuda.
Toataimi võib põhimõtteliselt liigitada kaheks: ühed, kes kasvavad aasta ringi, ning teised, kelle aktiivne kasvufaas kestab kevadest sügiseni. Esimeste hulka saab hoolduse poolest liigitada ka talvel õitsvad taimed (orhideed, alpikannid, flamingolilled, talvised hooajataimed jt). Nende kastmise ja väetamisega tuleb jätkata ka talvel, kuid teha seda harvem kui suvel, sest valgust on tunduvalt vähem ja selle intensiivsus nõrgem. Muld lillepotis peab jõudma kastmiste vahel tahedaks kuivada, kuid mitte krõbekuivaks muutuma.
Kuna meil müüdavad toalilled on istutatud põhiliselt turbasubstraadi sisse, on läbikuivanud turvast üsna raske kannust kastes uuesti märjaks saada. Sel juhul tuleks lillepott panna toasooja veega täidetud kaussi või ämbrisse ning hoida seda seal, kuni mullast enam õhumullikesi veepinnale ei kerki. Potti veest välja tõstes on tunda ka kaaluvahe – pott on muutunud raskeks. Üleliigsel veel tuleks lasta ära nõrguda ning seejärel saab poti taas oma kohale ümbrispotti tagasi asetada.
Järgmisena tuleks kasta siis, kui pott on muutunud kergeks ja muld peaaegu kuiv. Esimesse gruppi kuulub enamik meie kodudes levinud toataimedest: draakonipuud, tõlvlehikud, tiigerlehikud, palmid jpt. Troopikas ei ole ei aastaaegade ega päevapikkuse vaheldumist ning vihmavett sajab aasta ringi. Küll aga langeb talvisel ajal pisut õhutemperatuur. See tähendab tagasihoidlikumat kastmisrežiimi, et taim mädanema ei läheks.
/nginx/o/2024/11/22/16501925t1ha6c2.jpg)
Isegi üks kastmiskord nädalas võib paljude liikide jaoks liig olla. Tasub mullaniiskust sõrme abil või potti tõstes kontrollida ning kasta ainult vajadusel, mitte kalendri järgi. Küll aga on kuiva õhuga ruumides abiks piserdamine.
Puhkeperioodiga taimede elutegevus on talvel miinimumis. Neid kastetakse nii harva kui võimalik, üksnes selleks, et neid elus hoida. Kuna sooja ja kuiva õhuga toas aurustub taimelehtedest niiskust, et saa kastmist täiesti ära jätta, välja arvatud paksu ja lihaka varrega taimede puhul, nagu näiteks siil-, sammas- või näsakaktused. Viimased on mõistlik talveks täiesti rahule jätta ning hoida neid toatemperatuurist pisut jahedamas kohas umbes 15 kraadi juures.
Uuesti hakatakse kastma neid alles veebruaris-märtsis, kui päikesevalgust juba rohkem ning taimede elutegevus taas algab. Puhkeperiood on sukulentidele ja kaktustele vajalik ka õitsemiseks. Kui neid talv läbi kasta, siis nad kevadel ei õitse. Kuivaperioodi lõppemist märgib nende jaoks «kevadine vihm» ehk uuesti algav kastmine ja kasvuperiood.
Kuidas toalilli valida?
/nginx/o/2024/11/22/16501924t1h6e71.jpg)
- Esmalt loeb see, kas ostate toalille hooajaliseks toakaunistuseks või kavatsete temaga pikemalt ühist eluruumi jagada. Esimesel juhul ei ole taimed mõeldudki kauem vastu pidama kui maksimaalselt paar kuud, seega ei pea nende hooldamiseks ka erilisi teadmisi olema. Kui aga soetate taime pikema kooseluplaaniga, siis tasub eelnevalt selgeks teha, milliseid tingimusi on teil kodus pakkuda ning mida taim vajab.
- Kõige paremini sobivad taimedele ida- või läänesuunalised aknad – neisse tingimustesse sobib enamik meil müüdavatest toataimedest. Põhjapoolne aken passib vähese valgusnõudlikkusega taimede jaoks, aga neid leiab ka kohtadesse, kus loomulikku valgust peaaegu ei ole, näiteks koridorid või vannituba.
- Seevastu lõunasuunalisel aknal tõuseb suvine temperatuur väga kõrgele ja valguse intensiivsus on suur, mistõttu tasub sinna valida pigem kõrbetingimustesse sobivaid sukulente ja kaktusi. Üldiselt on nii, et mida väiksemad ja hallimad on taime lehed (ka kaktuste astlad on muundunud lehed), seda kuivemate ja keerulisemate tingimustega nad toime tulevad.
- Suurte lehtedega taimed on troopilisest või lähistroopilisest kliimavöötmest ning nemad otsest palavat päikesekiirgust ei taha. Hooldusvihjeid annavad ka taimepottidele või siltidele kleebitud piktogrammid, millest näeb, kui palju taim vett ja valgust vajab.