Copy

Sisuliselt iga suve lõpul on mul vestlus isaga, kus ta peab mulle õpetliku loengu teemal, kas mul midagi paremat oma eluga teha ei ole. Kas ma tõesti ei suuda minna puhkama kuhugi, kus oleks rahulik, kus ma ei oleks silmatorkav, ja üleüldse, mida olen mina ära kaotanud nendesse ohtlikesse kohtadesse, kuhu tahan minna? Ja veel üksi!

​

Need vestlused lõppevad alati sellega, et kehitan õlgu ja lisan omalt poolt: «Igatahes.» Ju siis kuum veri vemmeldab seikluste järele.

Sel aastal oli siiski väike vaheldus. Minu India tuttav Sim kutsus mind külla. Ta on rahvuselt pandžab ja usu poolest sikh. Ausalt öeldes olid mul enne reisi tugevad eelarvamused, mis said aga reisi käigus mingil moel ümber lükatud.

Kommentaarid
Copy