Copy

Kui lennurügemendi kapten Gutman l. 1929. aasta 23. juuni hommikul Kalamaja surnuaia läheduses asuvat lennuväe lasketiiru läks üle vaatama, nägi ta üht lamavat inimkogu. Alguses arvas kapten G.: «Vististi mõni topkavend enese päikesepaistele pleekima heitnud.»

NB! Järgnev lugu põhineb 1929. aasta ajaleheartiklitel ja ajastukohastel allikatel. Oluline on mõista, et tolleaegne keel ja hoiakud kajastavad nende aastate sotsiaalset ja kultuurilist konteksti ning ei vasta tänapäeva väärtustele ega normidele. Tekstis võivad esineda väljendid või seisukohad, mis tänapäeval tunduvad sobimatud või solvavad, eriti seoses vähemustega. Autor käsitleb neid ajalooliste materjalidena ning rõhutab austust ja mõistmist kõigi inimeste vastu.

Lähemale jõudes nägi kapten G. peagi, et see mees puhkab viimast und – on tapetud. Kapten Gutmann oma leiust korrapidajale ohvitserile, kes laiba juure seadis vahi ja asjast ametivõimudele teada andis. Kohale ilmunud ametivõimud leidsid tapetul peas neli haava.

Kommentaarid
Copy