Copy

Hiljuti käisin kohtingul paari huvitava noormehega. Lihtsalt sellepärast, et teada saada, mis seis jahimaadel praegu valitseb. Kööga-mööga, ütleks selle peale. Huvitaval kombel jõudsin hoopis iseendas selguseni, et täiesti võõraste meestega deitimine on ikka suhteliselt niru... No mõtle – pead iga kord rääkima täpselt seda sama juttu ning tekib tunne, et oleksid hoopis töövestlusel, kus proovid end «maha müüa» kõigi oma tugevuste ja ainult tugevustega.  

Aga teate, mis on veel parem!? Siis, kui nendeks meesteks on su sõbrannade kutid või eksid. Pigem ikka eksid... Nii ahne ma ka pole. 

Ma olen alati vaadanud enda kõrvale kaaslast, kes on rohkem mulle sõbraks. Või õigemini, suhe, mis on alguse saanud sõprusest. Nii juhtuski eelmisel suvel. Kohtusin päris mitme sõbranna tuttavate või, nagu noortele meeldib öelda, nende «teemadega». Aga sõbrannadele tundusid need kutid lihtsalt pigem ühe järjekordse romantilise suhtena, mitte millegi tõsisena. 

Sõprusgrupis hängimine on hoopis midagi muud kui niisama kohtingule minemine. Valitseb sõbralik õhkkond, kus inimesed ei pane endale maske ette. Usun, et läbi sõpruse saab õppida inimest ja tema hingemaailma kõige paremini tundma. Kui asi saab alguse romantikast, siis tahame ju ikka näidata end ainult kõige paremast küljest, aga inimesel on neid külgi mitu... 

Kommentaarid (2)
Copy