Põlema pandud varjupaiga kassi uus elu: nüüd on ta tubli hiirepüüdja ja kaisukass
:format(webp)/nginx/o/2025/01/17/16600839t1he48f.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2024/12/16/16548950t1h2690.jpg)
Armas triibuline kassike Serra toodi aastaid tagasi jaanipäeva paiku Pärnu varjupaika kohutavate vigastustega: keegi oli ta põlema pannud. Varjupaigas sai Serra vajalikku ravi ning hakkas tublisti paranema.
/nginx/o/2025/01/17/16601050t1h08fc.jpg)
Karmid läbielamised olid jätnud aga oma jälje ning Serra oli muutunud väga kartlikuks. Sellisel loomal osutub uue kodu leidmine väga keeruliseks, sest enamik inimesi otsib omale sõbralikku ja julget lemmiklooma.
/nginx/o/2025/01/17/16601052t1h9a67.jpg)
Serral aga vedas, sest ühel ilusal päeval saabus varjupaika tema tulevane perenaine Ilme Feldman, kes end kassikese kartlikkusest sugugi heidutada ei lasknud. Perenaise sõnul valis Serra oma uue pere ise välja. «Ta oli esimene, kes köndis meie juurde, kuigi oli palju ilusaid kiisusid. Nii me tema võtsime, ta oli kõige kõhnem ja äbarikum.» Nüüdseks on Serra oma perenaise sõnul tubli hiirepüüdja ja kaisukass.
/nginx/o/2025/01/17/16601090t1ha319.jpg)
Tee äärde maha jäetud kassipoeg Pätu
Liisi peres kasvab kaks kassi, 13-aastane Pätu (must) ja 6-aastane Roosa (marmorikarva). Mõlemad kassid on n-ö leidlapsed.
«Pätu leidis minu sõbranna. Võib arvata, et ta ei olnud isegi paarikuune. Vaeseke oli lihtsalt tee äärde maha jäetud. Koos Pätuga on kindlasti kasvanud meie kannatlikkus. Tema arvates kõlbavad söögiks paljud mittesöödavad asjad, nagu nõudepesunuustikud, patsikummid, sukad, plastiliin. Tihti on ta üritanud – ja mõnikord ka õnnestunult – varastada toitu, ja seda lausa tulel olevalt pannilt,» räägib perenaine Liisi.
/nginx/o/2025/01/17/16601116t1h62d2.jpg)
Pätu on maha võtnud isegi koridori tapeedi ja jagu saanud nii mõnestki toataimest. «Kuid meie jaoks ta ongi selline omamoodi, ikka iseloomuga, nagu meie inimesed enda ümber.»
Selliste lolluste ja võõraid vihkava pilgu taga peitub perenaise sõnul aga suure südamega kiisu, kes magab laste juures tingimusteta kõik päevad, kui nad haiged on. «Kui lapsed olid väiksed, valvas Pätu nii kaua nende toa uksel, kuni mõlemad uinusid, alles siis sai ka tema magama minna. Kui kellegi vahel on peres tüli või vaidlus, tuleb ja sätib ta end vaidlejate vahele nagu tõeline vaherahu pakkuja. Ja kui keegi valab kõige kibedamaid pisaraid, on ta esimene, kes lohutama tõttab.»
Roosa on leidlaps ühe naise maakodu juurest. Alguses kardeti, et tunduvalt vanem Pätu teda omaks ei võta, kuid see hirm oli õnneks asjata. «Pigem on Roosa andnud Pätule noorust juurde, sest nüüd müratakse ja joostakse mööda elamist. Roosa on maailma kõige külmakartlikum kass. Kui sügis märke ilmutab, võib leida teda magamast kellegi voodis teki all, radika peal või mõnel äärmisel juhul ka lausa madratsi all. Mõlemad kassid on pakkunud meile hulgaliselt väärtuslikke hetki ja armastust ning me ei kujutaks oma elu nendeta ette.»
