Copy

«Merike, kuidas sul seekord seal kaugel jõulud läksid?» küsib minu käest üks hea tuttav Eestist. Kuidas võtta, ühest küljest jõulud ei ole üldse Jaapani teema, kuna siin budistlikus-shintoistlikus maailmanurgas jõulude traditsioon puudub. Samas on Jaapan mingil määral ülemaailmse kommertsilaine puudutuse siiski saanud. Aga festivale pidada ja muidu pidutseda jaapanlasele meeldib. Seega sain ma Jaapanis oma «jõululaksu» siiski kätte.

Esimese jõulumaitse sain suhu eakate jõulupeol detsembri keskel, kuhu mind kutsuti osaliseks ühte tantsuetendusse. Hiljem pidin seltskonnale jõulupäkapikku mängima. Jaapanlased arvasid, et mina kui eestlane olen ikkagi põhjamaalt ja seetõttu põhjapõtradega Lapimaa taadile väärt aseaine.

Hubase jõuluõhtu tunde sain oma jaapanlannast sõbranna kodus, kuhu olid peale minu kutsutud veel kaks Tosachos elavat noort inglise keele õpetajat, üks Ameerikast ja teine Inglismaalt. Jõulupraeks oli jahimehe käest saadud värske hirveliha meie enda mägistest metsadest ja kook kohalikult kondiitrilt, mis tuli vastavalt iseenda kunstisoonele ära kaunistada. Aga küll need siinsed koogid on ikka tillukesed! Eestis on selline minikook tavaliselt maksimaalselt vaid kolmele inimesele. Seekord pidi see väike jõuluime ära toitma meie seltskonna ehk kuus inimest. Aga noh, kui Kristus suutis vähesega toita 5000 inimest, asi siis meil see tilluke maitseelamus kuue vahel ära jagada.

Kommentaarid
Copy