Hiljuti sattus meie riigi peaminister asotsiaalmeedialikku olukorda – mikrofon oligi sees! Ja nii suutiski mees, kelle tööks on muu hulgas riigi ja rahva maine ülal hoidmine sekundiga sukelduda misogüünialainetesse ja tituleerida riigikogu naisliiget lolliks. Selgitades sinna juurde veel, et lollus on lisaks kõigele muule ka raskus. Tema kõrval istuvad meesministrid irvitasid rahulolevalt kaasa, sest kus sa siis ei kiida takka poissi, kui hästi paneb noh! Eriti kui alles olid ise raskustes otsustamisega, kas Krimm on Ukraina.
Hiljem, kui meedia käitumist arvustas ja solvatu erakonnakaaslasest meesterahvas kirjutas avaliku kirja ning nõudis vabandust, siis peaminister ka vabandas. Või õigemini tegi oma parteikaaslasest rahandusministri õpikust pärineva lükke, öeldes, et tema pole kedagi solvanud ja kommentaar oli mõeldud hoopis kellelegi teisele. Aga tõsi ta ju on, et keelepruuk peab olema viisakas ja korrektne, seega enam ta nii ei tee. Õnneks on tal selle jaoks rahandusminister, kellel ei ole mingit muret kõike ja kõiki siunata. Ta ju ikkagi koolis ja ülikoolis käinud mees, õppind riistad käes ja teadmisi rohkem kui eksprofessoritel, kaasministritel ja kütsiärimeestest eksadvokaatidel kokku.