TUBLI TÖÖ ⟩ Eesti koerad näitasid kõrget taset ühel väga üllataval alal

Maarja-Liis OrgmetsLemmiku portaali ja digiajakirja toimetaja

6. veebruar 2025, 15:30

Eesti otsingukoerad tõestasid hiljuti, et on inimeste lume alt üles leidmises tõeliselt osavad. Tegu on väga väärtusliku oskusega, sest koerad on laviiniohvrite parim lootus ellujäämiseks – nende haistmismeel suudab leida kannatanuid isegi meetrite sügavuselt lume alt.

Jaanuari lõpus korraldas Rahvusvaheline Päästekoerte Organisatsioon Austrias Pitztalis laviiniotsingu maailmameistrivõistlused, kus osales ka kolm Eesti otsingukoera koos juhtidega ja seda väga edukalt.

«See on suur tunnustus mitte ainult meie koertele ja nende juhtidele, vaid kogu Eesti otsingukoerte kogukonnale. Laviiniotsing on tehniliselt nõudlik, nii koeral kui koerajuhil on vaja head vastupidavust ning oskusi ja kogemusi selles olukorras tegutsemiseks. Seda enam on suur rõõm saavutatud tulemuste üle, mis näitavad, et Eesti otsingukoerad suudavad konkureerida maailma parimatega, ka siis kui selleks igapäevaselt ei treenita,» ütles koerajuht Monika Rusing, kes saavutas koos oma koera Minniga auväärse 3. koha.

Eesti tiim: vasakult Mihkel ja Ally, Monika ja Minni ning Margit ja Chicca. Foto: Mihkel Rikas

Eesti osalejate tulemused:

• Monika Rusing ja Saksa lambakoer Margman Luminosa ehk Minni saavutasid maailmameistrivõistlustel RH-L B meistriklassis 13 võistleja seas 3. koha. Nende suurepärane koostöö ja otsusekindel tegutsemine tõid Eestile individuaalse MM-pronksmedali.
• Mihkel Rikas ja Hollandi lambakoer Junever Ally jõudsid algajate RH-L V klassis samuti poodiumile, tulles 3. kohale.
• Margit Kuusman ja Saksa lambakoer Margman Dream Chicca saavutasid tubli 5. koha samuti algajate klassis, kus oli kokku üheksa võistlejat.

MMi esikolmik. Foto: Mihkel Rikas

Mihkel Rikas ja Hollandi lambakoer Junever Ally. Foto: Erakogu

Vastab koos oma koera Minniga 3. saavutanud Monika Rusing

Kuidas teil tekkis enda koeraga huvi selle spordiala vastu ja kui kaua olete sellega tänaseks tegelenud?

Minu koerasporditee sai alguse 2005. aastal, kui oma esimese Saksa lambakoeraga alustasin. Pääste oli sel ajal Eestis täiesti lapsekingades. Esimene treeninggrupp oli mõned aastad tegutsenud ning nad hakkasid värbama uusi liikmeid. Seega päästega alustasingi 2006. aastal. Kuna varem harrastasin seiklussporti, siis pääste tunduski seikluslik, ja veel koos koeraga. Mida paremat soovida võikski.

Kiindusin koerasporti ja eriti päästealadesse kohe ning olen olnud ka üks eestvedajatest ja ala arendajatest Eestis. Tänaseks olen treeninud kolm Saksa lambakoera erinevatel päästealadel ja teistel koeraspordialadel. Lisaks olen ka tegevtreener ja päästealade kohtunik. Ühest väiksest soovist teha koos koeraga midagi kasvas välja suur pühendumus ja elustiil.

Otsingukoer Minni tööhoos. Foto: Mihkel Rikas

Kui vana Minni on, kuidas te avastasite, et tal on selle ala peale annet ja mida talle vabal ajal teha meeldib?

Minni on minu kolmas koer, kellega harrastan päästealasid. Minni saab märtsis üheksa-aastaseks ning tema päästekoolitus algas kohe. Juba esimesel aastal oli näha, et temas on seda päästesoont. Kui kaheaastaselt alustasin temaga võistluskarjääri, siis sain aru, et tema on minu lotovõit. Päästealad vajavad väga palju kogemust ning tema tõeline talent on avaldunud viimasel kolmel aastal. Tänaseks suudab Minni edukalt teha viit erinevat päästeala: maa-ala, varing, jälg, vesi ja laviin. Minni naudib päästealasid, kuid kohe eriti meeldib talle vesi ja laviin.

Kui kaheaastaselt alustasin temaga võistluskarjääri, siis sain aru, et tema on minu lotovõit.

Kuidas teie igapäevaelu koeraga välja näeb, kuidas treenite?

Meie igapäevaellu kuulub palju jalutamist ja treeninguid. Märtsist novembrini on väga tihe graafik, talvel rahulikum. Kuna päeval olen ise tööl, siis suur rõhk ongi õhtutel. Tulen töölt koju ja siis praktiliselt iga õhtu on mingi treening. Paar korda aastas on treeninglaager välismaal, võistlused nii Eestis kui ka välismaal.

Päästetreeningud on meeskonnatöö – selleks vajan trennikaaslasi. Päästetreeninguid üksi harrastada ei saa, sest keegi peab peitu minema, keda koer siis otsib. Koera jaoks on pääste peitusemäng. Inimene läheb peitu koos koera lemmikmänguasjaga ning kui ta üles leitakse, toimub tema lemmikmäng. Kui päästekoera koolitus üles ehitada kõrgele motivatsioonile, siis ei ole vahet, kas koer peab inimest otsima maa-alalt, varingust, veest või lume alt.

Minni ja perenaine Monika. Foto: Mihkel Rikas

Kuidas võistlused toimuvad?

Võistlustel pannakse otsingukoerad ja nende juhid töötama stsenaariumiga, mis peaks matkima päriselus toimuvat päästeoperatsiooni. Koerad on laviiniohvrite parim lootus ellujäämiseks – nende haistmismeel suudab leida kannatanuid isegi meetrite sügavuselt lume alt. Sel korral oli see võistlus, kuid tegelikkuses harjutatakse laviiniohtlikes piirkondades selle töö jaoks pidevalt.​

Võistlusel on otsingumeeskonnal, mis koosneb koerast ja tema juhist, aega pool tundi, et leida ligi 12 000 m² suuruselt lumeväljalt kolm lume alla mattunud inimest. Koer peab inimese leidmisest märku andma intensiivselt käppadega lumes kaevates ning testi sooritamiseks tuleb leida kõik kadunud inimesed. Lisaks tuleb koerajuhil korraldada laviinipiipari tehniline otsing, mis tähendab, et kindlaksmääratud maa-alal tuleb leida signaal ja piipar välja kaevata.

Koerajuhi töövahenditeks on suusad, millel liikudes tuleb otsingutööd teha ning laviinilabidas, mille abil lume all olevad inimesed kiiresti kaevates vabastada saab. Samuti demonstreeritakse kuulekust ja osavust, mis hõlmab erinevate kuulekuse käskluste kiiret ja täpset täitmist, aga ka laviiniotsinguks vajalikke kaasnevaid oskusi nagu koerajuhile tema selja taga suusarajal järgnemist ning müra tekitava transpordivahendiga sõitmist.

Vaata videotest, kuidas koerad võistlustulle astusid:

Minni

​Ally

​Chicca

Kuidas koeri treenitakse?

Laviiniotsing on väga spetsiifiline ja tehniliselt keerukas päästevaldkond, millega tegeleb maailmas vaid piiratud arv meeskondi. Suur osa sellest tööst toimub rasketes mägitingimustes, kus vajatakse nii koerte kui ka nende juhtide erakordset füüsilist vastupidavust ja tehnilisi oskusi.

Euroopas tegeletakse laviiniotsingu koerte koolitamisega peamiselt Alpi mäestiku aladele jäävates riikides: Šveitsis, Austrias, Sloveenias, Saksamaal, Itaalias, Prantsusmaal, aga ka Poola ja Slovakkia Kõrg-Tatra mäestikus, kus lumeolud võimaldavad regulaarseid treeninguid ja päästeoperatsioonideks vajaliku kogemuse kogumist. Treeningud toimuvad üsna karmides tingimustes, kus tuleb arvestada ilmastikuolude, lume omaduste ja päästetehnikatega.

Võistlustele eelnes neljapäevane treeninglaager Austrias, kus meie koerad ja koerajuhid said eelmistel hooaegadel õpitut meelde tuletada, sest sel talvehooajal ei ole Eestis laviiniotsingu treenimiseks sobilikke lumeolusid olnudki. Kahel varasemal talvel on mõned lumetreeningud siiski ka Eestis tehtud ja Lapimaal Soome päästekoertega ühiselt peetud laviinilaagrid on andnud tugeva ettevalmistuse.

Laviiniohu tingimustes liikudes on ülioluline omada vastavat varustust, osata hinnata riske ning teada, kuidas käituda laviini korral. Päästekoerad on hädavajalik osa päästesüsteemist, kuid kõige olulisem on ennetus – teadlikkus ja õigeaegsed ohutusmeetmed võivad päästa elusid.