«Basenji on üldiselt väga isepäine tõug ja kindlasti kõigile ta ei sobi. Nendega kaasneb väga palju tegevust, sest nad on väga aktiivsed koerad,» räägib kahe basenji tõugu koera omanik Birgit, kelle lemmikud Carlos ja Franky on koerte maastikujooksu võistlustel mitmes riigis tšempioniks pärjatud.
Lisaks sellele, et nad on väga aktiivsed, armastavad basenji'd perenaise sõnul üle kõige oma inimeste lähedust. «Üksi kodus olemine tuleb neile algusest peale kohe sisse harjutada, et hiljem ei tekiks sellega probleeme, sest siis nad võivad kodudes jälle isetegevust teha ja lõhkuma hakata,» ütleb koeraomanik Birgit Põldaru.
Selleks, et oma aktiivsus välja elada, tegelevad Birgiti lemmikud maastikujooksuga, mis on Eestis populaarsust koguv koertespordi ala ning on selles üliedukad. Franky oli esimene basenji Eestis, kellest sai Eesti, Läti ja Leedu tšempion. Tõsi, praeguseks on selliseid tublisid basenji'sid juba päris palju.
Mis on maastikujooks?
Maastikujooks imiteerib jahti, kus koerad ajavad avatud põllul saaki taga. Raja pikkuseks on tavaliselt 500–1000 meetrit ja rajal korraga kaks koera. Saagiks on maastikujooksul kilest n-ö tuust ja seda veetakse veomasina, trossi ja poolide abil mööda põldu suunda muutes, võimalikult sarnaselt, mida võiks kasutada üks saakloom. Korraga on rajal kaks koera, paarid loositakse enne võistlust. Koera sooritus algab siis, kui saakloom tõmmatakse liikvele, koer lastakse stardis lahti ja ta saab saaklooma taga ajada. Sooritus lõpeb siis, kui koer saakloomani jõuab ja sellest haarab. Kohtunikud hindavad jooksutulemust viie erineva parameetri järgi – innukus, kiirus, vastupidavus, paindlikkus ja arukus. Rada peab olema piisavalt keeruline, samas ka turvaline, et tuua välja koerte jahiinstinkt ja oskused.