Copy

Kohe-kohe on lennuk maandumas Frankfurdi lennujaamas. Järgmise lennuni on jäänud loetud 45 minutit, seega ehk nibin-nabin jõuame. Lennuki kõht on peaaegu maas, jäänud on vaid mõned meetrid «põrandani». Lennuk tuigub kuidagi kummaliselt. Ja siis vajutab piloot gaasi põhja, nokk tõuseb taas taeva poole ja… ei maandugi! «Seoses tugeva tuulega peame uuele katsele minema,» kostub kõlaritest. Oma kehva lennuoskuse ajab piloot millegipärast tuule kraesse. Miks just nüüd, kui on väga kiire?

Reisisell Talvis Lankots viib sel korral lugejad eksootilistele Maldiividele. 

25 minutit peale väravate sulgumist jõuame lõpuks kohale. «Te olete viimased!» Jumalale tänu, kuigi pean tunnistama, et saime täitsa ilma temata hakkama.

Ei hakka pikalt heietama, aga järgmise jätkulennuga on sama lugu, ainsa vahega, et hilineme akadeemilise veerandtunni võrra veel rohkem, aga lennuki ukse juures on vastas viisakas härra, kes minibussiga veab meid nii passikontrolli kui ka lennuväravasse.

Kommentaarid (2)
Copy