Elu on mind viinud Maltale. Elasin siin tegelikult mõned aastad tagasi täitsa pikemalt ja küllap igatsus minu sees kasvas vahepeal nii suureks, et alateadlikult tehtud otsused tõid mu siia tagasi. Nagu ikka elul on kombeks sind viia asjade, kohtade või inimesteni, kes on su ellu mõeldud.
Siinne elu on väga värvikirev ning juba lühikese aja jooksul olen kohtunud mitmete põnevate inimestega, kellest järgnevalt ka juttu tuleb.
Siia poole miljoni elanikuga saarele, mis on meie Saaremaast ligi kaheksa korda väiksem, olen sel korral tulnud suisa plaaniga. Plaaniga pikemalt peatuda ja nalja teha. Varasemad lugejad on küllap kursis, et minu suurimaks kireks siin elus on stand-up comedy ehk teisisõnu püstijalakomöödia. Malta on selleks suurepärane koht: väike saareke sumiseb erinevatest kultuuridest ja erinevat sorti huumorist, sest nagu teada, see, mis ühe rahvuse naerma ajab, võib teise rahvuse hoopis tagakandadele ajada ja näost lillaks muuta. No mõelge nüüd, kui peaksime oma kuiva-karget-musta eesti huumorit, näiteks mõnda Tujurikkuja šketsi näitama sakslastele? Oh seda õudust, mis võib sealt vallanduda.