Kas kujutad ette kooli, kus pole ühtegi õppeainet, mis ajaks kananaha ihule, kiusajad on sama haruldased kui ükssarvikud ja laps lausa loeb minuteid, et saaks juba kooli minna? Tegu pole mingi udujutuga, sest selline kool on päriselt olemas.
Aruküla Vaba Waldorfkool on Tallinnast umbes 25 kilomeetri kaugusel asuv väike mõisakool. Koolipere kutsus meid lahkesti külla ja nii me läksimegi oma silmaga kaema, missugune on see tavapärasest teisiti toimetav õppeasutus.
Sõbralikud õpetajad tervitasid meid soojalt ja viisid koolimajja avastusretkele. Esmalt aga tegime selgeks – mis see Waldorfi pedagoogika siis täpsemalt on? Põhimõte on lihtne: lapsed õpivad kogemuste ja loomulike tegevuste kaudu. Loominguline lähenemine on siin võtmesõna – näiteks päris pisikestel saavad lauluga pestud käed, koristatud asjad ja tehtud muudki toimetused. Ja mis kõige toredam – lapsed ei märkagi, et neid suunatakse, neil on lihtsalt lõbus, sest keegi ei kamanda ega käsuta.