/nginx/o/2025/02/21/16670850t1h16f6.jpg)
/nginx/o/2023/06/02/15365716t1h30cf.jpg)
Lugeja kirjutab: «Mul on segased tunded Eesti riigi suhtes. Olen olnud patrioot, pean väga oluliseks vabadust ja kõike, mis meil on, aga aina enam tunnen pettumust. Tunnen, et see riik pole enam see, et poliitikud on kaugenenud, saavad head palka, tõstavad makse ega saa aru, kui raske tavalisel inimesel on, tunnen, et me elaks nagu kahes erinevas Eestis. Ma tahan Eestit armastada, ma ei taha olla pettunud ja solvunud, aga midagi pole teha, need tunded on aina teravamad.»
Mu esimene soovitus murelikule lugejale oleks: loe Nora Maria Londoni võidukat esseed «Kuidas me tapsime püha», ka tema valutab südant Eesti järgmise 100 aasta pärast. Isegi tehisaru on sinuga sama meelt, muretseb ja kurvastab nagu päris eestlane.
