On üsna kindel, et keegi ei taha olla samas metalltorus kinni lämiseva või suisa agressiivse purjutajaga, veel hullem aga mitmega. Jaanuari lõpus valis seltskond kaasmaalasi endale rüseluskohaks Helsingi-Tallinna liinil lendava lennuki ning pole kahtlust, et see võis kainetele olla vägagi ebameeldiv. Mäletan siiani üht LOTi lendu Londonist Varssavisse, kus keegi end silmini purju joonud nooruk räuskles, üritas krabada mööduvaid stjuardesse ja leidis aega sellekski, et ähvardada siinkirjutajat: kui lennuk peaks maanduma üksikul saarel, sööb ta mind seal lihtsalt ära. Õiglus tundus naasvat maa peale, kui pärast maandumist traavisid lennukisse paksud Poola politseinikud ja algaja inimsööja minema lohistasid.
Meie kõike reguleerida tahtvale ajale ootuspärane on Ryanairi bossi Michael O’Leary hiljutine üleskutse, et lennujaamades keelataks reisijaile üle kahe dringi müümine. Mõistagi võib O’Learyst aru saada, sest keegi ei taha õhus joodikutega rinda pista, ent kui reisijad oleks pardale tulles veel enam-vähem kained, saaks neile ju teeloleku ajal suurema ohuta veel mõned napsid maha ärida. Siiski loodan liberaalse inimesena, et seda kunagi ei juhtu: enamik reisijaid saab lapsehoidjareegliteta ilusti hakkama. Näiteks Tallinna lennujaama äriklassi-lounge’is (kus on umbes 6000 külastajal aastas ligipääs alkoholile ju põhimõtteliselt piiramatu) meenuvad teenindajatele möödunud aastast vaid üksikud korrad, mil on olnud vajadus külastaja alkotarbimisele tähelepanu juhtida – ja vaid kord päris mitme aasta jooksul on olnud vaja turvatöötaja sekkumist.