Copy

Eetris on uudiseid. Informatsiooni kiirteel on sagimist. Saatjatest kostab sahinaid. Kevade otsused toovad suvepäikese kannul sügisesse muutused. Muutused, mis aitavad nii praeguseid kui ka tulevasi põlvkondi ajaga kaasas käia ja masinad töös hoida. Me teeme seda! Me toome inimese ja masina teineteisele veelgi lähemale. Me ei karda tehnoloogia maru. Meid aitab elada tehisaru!

Uus aasta, uus hüpe! Päev peale meie suure südame ja võimsa hingega väikese riigi sünnipäeva tehti teatavaks uus plahvatuslik areng meie hariduse veelgi jõulisemale kasvule suunamisel. Varasematel aastatel võis õpilane kooliaasta alguses avastada, et teda ootab ees kohtumine Agu Sihvkaga – ja too annab talle aru. Nüüd aga ootab teda ees (laenates haridusministeeriumi valitsejannale ajakirjanduses omistatud ideid) klassiruumi valitseja, ülemus ja boss – õpetaja, ning temaga koos on haridusellu saabunud ka uus influkas – tehisaru! Seega – no stresso, no depresso, saab olema interesno!

Mina isiklikult ei arva, et tehisaru kartma peaks. Võtkem rahulikult ja andkem aru, et meie enda aru stimuleerib tehisaru. Teisisõnu, kui tahame temast kasu saada, peab ikka ise ka mingi minimaalse panuse andma. Aga no eks seegi ole maitseasi, kui mini või maksi see panus olema peab. See jääb arvatavasti siis boss-õpetajate otsustada. Tehisaru lihtsalt hängib senikaua noorsooga ja on mäks tšill vaibs. Ja õige kah! Milleks tõmmata käima saagi, kui dona ei saagi?!