Copy

Elan siin Shikoku saare südames justkui kausi põhjas, ümbritsetuna igast küljest mägedest. See «kauss»​ on kui emaüsa, milles pulbitseb veel üksjagu autentset ja iidset kultuuri, mis paljudes Jaapani piirkondades juba unustusehõlma on vajunud, kirjutab kogemuste kollektsionäär Merike Villard. 

Kui ma paar päeva tagasi sõbranna tütrega indigo värvimise töötuppa sõitsin, küsis Aoi (jaapani keeles sinine) minu käest, kas ma varem olen midagi sellist oma elus teinud. Pean tunnistama, et indigo värvimisega puutusin küll esimest korda kokku, aga batika tehnikas sai noorena üht-teist ikka värvitud (batika on Indoneesiast pärit värvimistehnika, mis aastaid tagasi oli ka Eestis üsna populaarne).

Kui eestlane Jaapanisse reisib, pakub talle huvi selle kauge maa teistest riikidest üksjagu eristuv kultuur ja traditsioonid. Jaapan on kui muinasjutu riik seitsme maa ja mere taga, mis on tuntud oma vaprate samuraisõdalaste ja kaunite geišade poolest. Muide, meil siin Kochi prefektuuris (Eesti mõistes maakond) on kuulsad hachikin’id (jaapani keeles naissõdalane). Omal ajal olla meie siinse kandi kõige kuulsama samurai, Sakamoto Ryōma (Kochi lennujaam temanimeline) vanem õde olnud hachikin, kes õpetanud nooremale vennale võitluskunste. Need naised olid võitluskunstides vilunumad kui söögitegemises.

Kommentaarid
Copy