Copy

Elu õppetunnid tulevad pahatihti tagantjärele tarkusena. Eriti siis, kui sa oled endale ikka ja jälle korrutanud, et järgmine kord olen targem. Selle kinnitamise peale võid sa julgelt panuseid teha, et järgmine kord oled sa samas seisus. Istud ja korrutad iseendale, et ma õpin – see kord ma õpin enda vigadest!

Eelmisel kevadel juhtus mu elus järjekordne kurb sündmus – mustrit ei saa ju ometi murda, ning üldsegi on positiivsed asjad nii õuld fäshiond, et autreidžõs on nagunii! Kire ja autori jaoks ka armumisega alanud suhe ei olnud paraku mõeldud lõpuni teoks saama. Kirg oli vastastikune, armastusega aga läks keerulisemaks, kuna siinkirjutajal on vigu, mis teevad selle esile kerkimise vastaspooles pehmelt öeldes keerukaks.

Ma olen siiani tänulik selle toredale, kenale, ilusale ja südamlikule inglikehastusele võimaluse eest proovida armastada. Viimasest korrast, kui mul seda proovida õnnestus, oli möödas nii pikk aeg, et ma olin mitte lihtsalt lootuse kaotanud – ma olin end «üksinda surema loodud» kartoteegikausta kandnud. Ja kogeda midagi, mille arvasid enam mitte võimaliku olevat, see oli jumalik!