:format(webp)/nginx/o/2025/03/22/16731957t1h1125.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2021/11/03/14180313t1hc114.jpg)
Mis hüppab esimesena pähe, kui sa mõtled neurootilisele inimesele? Kas valiv sööja? Või ehk keegi, kes ei talu tolmukübekestki? Sellistel inimestel võib tõesti olla kalduvus neurootilisusele. Jah, just neurootilisus on varjatud põhjus, miks kallimad üksteise järel plehku panevad – nad ei suuda sellega toime tulla. Helsingi ülikooli professor Markus Jokela avaldab, miks mõned inimesed on neurootilisemad kui teised ning kuidas selle isiksusejoonega igapäevaelus hakkama saada.
Igapäevakeeles on neurootilisusel sageli negatiivne varjund. On tõsi, et see võib elu keerulisemaks muuta, kuid teatud mõttes võib see omadus ka kasulik olla!
