PALMIPUU PALMI ALL ⟩ Pass, pilet ja vabadus – üksinda reisimise võlu ja valu

Üksi reisides on enamik pilte vaadetest, kus sind ennast peal ei ole. Verona linn, Citta’ Antica. Foto: Triin Palmipuu

Triin Palmipuunaine.postimees.ee ajakirjanik

21. märts 2025, 18:00

Üksi reisimist ei tasu üldse peljata, vastupidi, selles on midagi väga romantilist. Mitte ilmtingimata filmilikus mõttes – kuigi võiks ju loota, et kuskil Kreeka saarel tekib romantiline suhe kellegagi, kes näeb välja nagu noor George Clooney.

​​

​Reisiromantika peitub hoopis vabaduses. Saad minna, kuhu tahad, teha, mida tahad, ja tellida õhtusöögiks ainult pudeli veini, ilma et keegi seaks kahtluse alla su valikute toiteväärtuse.

Kui nüüd kristalselt aus olla, on üksi reisimisel on ka omad veidrad hetked. Näiteks olen avastanud ennast restoranis menüüga rääkimas, sest pikk vaikus üksi olles ajas pea sassi ja aju lihtsalt vajas vestlust. Või eksisin Veronas üht kotipoodi otsides mitu korda järjest ühele ja samale tänavanurgale, sealsed kohalikud olid sentimeetri kaugusel, et mind vana tuttavana tervitama hakata. No polnud kedagi, kes kaardile silma peale viskaks.