Saada vihje

HEA ELU TEEJUHT Diktaatori tee rahva südamesse (1)

Diktaatorite üle on ikka nalja visatud, pildil Charlie Chaplin filmis «Suur diktaator», 1940.
Diktaatorite üle on ikka nalja visatud, pildil Charlie Chaplin filmis «Suur diktaator», 1940. Foto: kaader filmist/Wikimedia Commons
Copy

Diktaatorid võivad võimule pääseda ka seaduslikult, demokraatlike valimiste tulemusena. Valimiskastide juures loodetakse, et seekord, lõpuks ometi, tuleb keegi, kes loob korra majja, hävitab ebaõigluse ja toob riiki jõukuse ning rahulolu.

Eelmisel nädalal kirjutas Timothy W. Rybak Postimehe ajalooartiklis «Kuidas Hitler 53 päevaga demokraatia lammutas», et natsionaalsotsialistidel õnnestus föderaalne konstitutsiooniline vabariik mängleva kergusega lammutada ainult põhiseaduslikke vahendeid kasutades. Joseph Goebbels ei jõudnud ära imestada: «Demokraatia suurim nali on see, et ta annab oma surmavaenlastele vahendid enda hävitamiseks.» Teame, mis edasi sai.

Aga mis toimub n-ö tavaliste inimeste psüühikas pärast seda, kui nad on diktaatorihakatise pukki upitanud? Mis on see, mis paneb inimese tahtma vähem valikuvabadusi ning eelistama konformismi, kuulekust ja… vaikset kannatamist?

Teised ajakirjad

Tagasi üles