«Juba teist aastat teen ma kaugtööd ja elan maailma erinevates riikides. Jaanuari alguses pakkisin ma Malaisias oma kodinad kokku ning liikusin edasi riiki number üheksa: Filipiinidele,» kirjeldab oma seiklusrikast uut eluetappi maailmarändur Janika Tamm.
Tegelikult oli mul plaan hoopis Indiasse minna – isegi pilet oli ostetud, aga kuna ilma igasuguste põhjendusteta India mulle viisat ei andnud, siis tuli oma riikide tabelile peale vaadata ja sealt lihtsalt järgmine võtta. Filipiinidele jõudsin ma üsna tuimalt – eelnev reisiväsimus, haigus ja kummitavad töötähtajad olid oma töö teinud ning ootuste üleskruttimiseks polnud aega ega energiat.
Iga teatud aja tagant teen ma erinevates riikides elades ka veidi vabatahtlikku tööd, et kohalikku ellu paremini sisse sulanduda ning olla osa mõnest toredast kogukonnast. Seekord viib vabatahtlik töö mind turistide seas üsna tundmatule Panay saarele. Kõigepealt sõidan bussiga 2,5 tundi Sara linna ja sealt edasi tricycle-taksoga Arante külasse, et anda oma panus ühes väikses kogukonnakeskuses. Kohale jõudes olen kohe ümbritsetud keskuse töötajate ja külalastega ning on selge, et nad on mind terve päev oodanud. Minu uueks koduks saab keset džunglit asuv väike majake, mis esmapilgul tundub üsna tore koht. Astun sisse ning esimese asjana vaatab mulle voodi pealt vastu korralik kuhi roti väljaheidet. Kusjuures linad on värsked ja tuba just koristatud. Tundub, et rott tahtis lihtsalt näidata, et kes siin peremees on.
