:format(webp)/nginx/o/2025/04/10/16768883t1hc566.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2024/10/10/16409039t1h19e9.jpg)
Koer Mustikas on viieaastane tšau-tšau, kellel on säravmust kasukas, rõõmsalt rõngas saba ja sinine keel. Üsna pea esitletakse juba neljandat raamatut, mis temaga juhtunud lugude põhjal sündinud. Miks peab seda käppadega hurmurit lahtistest autoustest eemal hoidma ja kuidas ta inimkolleege pause sunnib tegema, räägib tema perenaine, Tartu Mänguasjamuuseumi arendusjuht ja kirjanik Marge Pärnits.
Kui Marge Mustikaga jalutama läheb, on tähelepanu garanteeritud. Ülisõbralik koer on pilgupüüdja ja staar nii tänaval, muuseumis kui raamatute lehekülgedel. Perenaine kirjeldab teda kui erakordselt inspireerivat looma, kellel alailma midagi juhtub ning kes satub pidevalt lõbusatesse ja õpetlikesse olukordadesse.
Marge perre jõudis Mustikas viis aastat tagasi. «Nägin juhuslikult ühe Soome tuttava lehel kuulutust, et pesakonnast ühe kutsika broneering öeldi ära ja minul tegi süda jõnks. Nii see läks.»
Kui Mustikas oleks inimene, siis milline ta oleks?
Kui Mustikas oleks inimene, oleks ta üks tüütu ja lärmakas kaaslane, kellega kogu aeg midagi juhtub. Teised peaksid alailma kontrollima, et ega ta juhuslikult mõnest mäest alla ei veere või varemete otsas ei turni.
Kas Mustikal on mingeid naljakaid harjumusi või veidrusi?
Mustikas on üleni veidrusi täis. Näiteks on tal komme iga päev kell 3 minna muuseumi kunstniku kabinetti ja teha UUUUUUH! RRRRR!. See tähendab, et kunstnik peab töö katkestama ja teda sügama. Mõnikord läheb ta valel ajal, siis küsib kunstnik, kas kell on vale.
/nginx/o/2025/04/10/16768851t1hdbec.jpg)
Talle meeldivad autod ja autos sõitmine. Seepärast peab hoolega vaatama, et jalutades mõne lahtise uksega auto juurest liiga lähedalt mööda ei lähe – mõnikord on ta luba küsimata mauhti! siseneda püüdnud.
Milline on ühe muuseumikoera päevarutiin?
Hommikul vara tööle, siis mõned krõbinad ja paid inimtöökaaslastelt. Päeval mõnus tukkumine. Kui keegi tuleb muuseumi kontorisse, siis kaks auhi, et ikka oma palk välja teenida (vaata üle-eelmist lauset krõbinate kohta). Lõuna ajal teeme väikese jalutustiiru, siis muuseumikoer jälle tukub ja õhtul jalutame koju. Päeva jooksul käib ta sageli kabinetist kabinetti, et meelde tuletada arvuti tagant püstitõusmise vajalikkust.
Millised on Mustika kõige meeldejäävamad või naljakamad juhtumised muuseumis?
Meeldejäävad olid kindlasti esimesed nädalad, mil ma olin töökaaslastele kinnitanud, et tšau-tšau on puhtust pidav loom ja siis ta käis toast tuppa ning poetas «üllatusi» laua alla. Direktori kabinetti olime sunnitud uue vaiba ostma, teised lõhnavad kogumid koristasin vaikselt ja häbenedes ära.
Ega tegelikult tema jaoks vahet pole, kas ta on kodus või kontoris, tema jaoks on see kõik üks ja sama, peaasi, et mina kuhugi kaduma ei lähe.
Kas ta saab teiste loomadega hästi läbi? On tal neljajalgseid sõpru?
Tema lemmiksõber on teine muuseumikoer Esmee, kes on tore lontkõrvne bretooni liivakarva basset. Temaga on nad tõelised südamesõbrad, kes on nõus ka toidupalu jagama. Teised isased Mustikale ei meeldi, ta kipub ikka arvama, et tema on kõige lahedam mees.
/nginx/o/2025/04/10/16768870t1haed6.jpg)
Mis teda rõõmustab või elevile ajab?
Toit. Talle armsad inimesed. Rebase jäljed jõe ääres. Siilid.
Üldiselt on teda lihtne elevile ajada – kõige rohkem mõjub ikka toidupala ja iga lind või loom, kes liigutab.
/nginx/o/2025/04/10/16768856t1h355d.jpg)
Kas Mustikal on erilisi oskusi või trikke, mida ta meelsasti esitleb?
Tal on terve trikivaramu, mida näiteks lastele esinemas käies näitame. Eriliselt meeldib talle trikk «Keeruta». Ta oskab ka paremal ja vasemal käpal vahet teha ja kui talle tere öeldakse ja laps valet kätt pakub, püüab Mustikas oma parema käpaga märku anda, et läks valesti.
Mis on Mustika lemmikmaiused?
Lemmikmaiusteks on ühed tüümianiga väikesed pehmed maiused (poest saab neid, ei midagi erilist), aga kodus teeme n-ö koerte jäätist – panen jääkuubikuvormidesse toorest maksa ja sealt siis vahel harva saab ühe kuubiku. Kuna seda saab harva ja selle väljaõngitsemine võtab aega, peab Mustikas seda kõike eripeeneks ja üliharuldaseks.
Mustikas on iga suutäie nimel valmis istuma, lamama, keerutama ja muid oskusi näitama.
Kuidas Mustikas uute inimestega tutvub ja milline on tema esimene reaktsioon võõrastele?
Esimene reaktsioon on üldiselt ikka hääle tegemine. Tšau-tšau on valvekoer, ta on selleks loodud ja hääl tuleb tema seest automaatselt, isegi tuttavate peale. Tal läheb natuke aega tutvumiseks, piidleb kaugemalt, siis tuleb ise juurde nuhkima ja sõprust tegema.
/nginx/o/2025/04/10/16768865t1hbcbb.jpg)
Kuidas sündis idee kirjutada Mustikast lasteraamatuid?
Idee sündis tegelikult koroona ajal, mil ma olin mõnda aega kodukontoris ja vaheldumisi tegin tööd ja pragasin Mustikaga kasside taga ajamise, peenarde üleskaevamise ning lindude hirmutamise pärast. Mustika esimese raamatu kunstnik Olivia Lipartia joonistas Mustikast ühe kutsikapõlveportree ja see sai nii tore, et ma kirjutasin jutu «Must kass ja Mustikas». Sealt edasi sündiski raamat, justkui pooljuhuslikult.
«Mustikas ja maruline jooks» sündis seepärast, et Mustikas pääses uksest välja ja tegi päriselt ka marulise jooksu Toomemäel.
Kolmas lugu ««See on minu pall!» hüüdis Mustikas» sündis meie hoovile saabunud siili pärast, kellega Mustikas päriselt ka palli mängis (kõik jäid terveks, ärge muretsege).
Ja neljas osa sündis seetõttu, et õige mitu mu sotsiaalvaldkonna tuttavat ütles, et neil oleks vaja tekstilt lihtsat, aga pildilt rikast raamatut, et rääkida väikelastega ja/või vaimse erivajadusega inimestega. Kõigi nende mõtete baasilt arenes lugu «Mustikas, kes sa oled?», kus kunstnik tahab Mustikat pildile püüda, aga tollel on kogu aeg liiga kiire.
Raamatut «Mustikas, kes sa oled?» esitletakse 19. aprillil kell 12 Tartu Mänguasjamuuseumi mängutoas.
/nginx/o/2025/04/10/16768868t1h3867.jpg)
