Kui elu tundub korraga kokku kukkuvat või sa seisad raske otsuse ees, võib tunduda, et maailm sinu ümber on lakanud pöörlemast. Ent just kõige keerulisematel hetkedel avastame enda kohta midagi täiesti uut – tugevuse, julguse ja võime alustada uuesti. Laura (32), Kristi (38) ja Kairi (35) jagavad oma ausaid ja sügavaid kogemusi lahkuminekust taastumisest. Nende lood näitavad, et kuigi purunemine võib olla valus, on see tihti ka võimalus ehitada üles elu, mis on veelgi tõelisem ja rohkem enda nägu.

Mis oli kõige raskem hetk pärast lahkuminekut?

Laura (32): Kui ma lõpuks lahkusin oma kümme aastat kestnud suhtest, oli mul tunne, et kõik, mida olin tundnud ja uskunud, kadus minema. Kõige raskem hetk saabus siis, kui ma üksi oma uude korterisse jõudsin. Ma olin viimaks teinud otsuse, mida olin ammu enda sees teadnud, aga tegelikkuses oli see palju keerulisem, kui olin ette kujutanud. Kõik tundus uus ja võõras. Õhtul koju tulles oli ruum vaikne. Ma olin harjunud, et keegi ootab mind, et jagada päevaseid muresid või naerda koos. Olin üksi. See mõte, et enam ei ole kedagi, kellega oma elu jagada, oli hirmuäratav. Ma nutsin tundide kaupa, sest isegi kui lahkumine oli õige, ei olnud see midagi, mille jaoks ma valmis olin. Kõik oli justkui purunenud ja ma pidin leidma viisi, kuidas kõike uuesti üles ehitada, alustades iseendast.

Kommentaarid (1)