Moelooja Aldo Järvsoo pole rahul. «Eesti meeste peale ei mõtle keegi!» Kui mõni värve armastav mees poodi läheb, vahivad talle vastu vaid mustad ja hallid riided. Kui viimaks kaugelt kübekese värvi leiad ja südame põksudes lähemale lippad, siis selgub – see on dressipluus või retuus. Aga ülikond? Pidulik särk? Pole olemas. «Mehed peaksid kandma ainult retuuse ja dressipluuse,» oli disainer hämmingus. Ja otsustas selle vea ise parandada.
Aldo tunnistab, et otsus disainida tavalisest kõvasti värvilisem meestekollektsioon tundus paljudele julge. Talle endalegi. Sest mine tea – kui ikka meestemoes värvipõud valitseb, äkki on sel praktiline põhjus. Äkki mehed tõesti ei taha värvi? Aga mees polnud isegi veel oma esimest erksat ülikonda lõpetanud, kui oli juba selge – see hirm on küll alusetu!
Sel kevadel toimub Eesti moes midagi enneolematut – Aldo Järvsoo toob lavale oma elu esimese meestekollektsiooni ja teeb seda suurejoonelisel moevaatemängul Niguliste muuseumis. Muidugi on laval ka naistele mõeldud mood ning disaineri kõrval seisavad ta truud sõbrad ja loomingukaaslased Ketlin Bachmann ja Riina Põldroos. Aga alustame algusest, mis värk ikka Eestis nende meeste ja värvidega on?
:format(webp)/nginx/o/2025/04/25/16798195t1he286.jpg)
Kolmkümmend aastat kavandasid naistele, miks nüüd mehed?
Ma ütlen ausalt – meestekollektsiooni on minu käest ammu nõutud. Mõned sõbrad tunnistasid hiljuti, et pole seitse aastat moešõudel käinud, aga nüüd on neil põhjust tulla. Tihti meestele ju suurt midagi laval ei ole.
Tõuge tuli sellest, et sügisel tegin kostüümid draamateatri lavastusele «Eneseabiõpik». Seal olid mul pooled meesnäitlejad ja avastasin praktilise töö käigus – nii mõnus on mehi riietada, mehed on ägedad.
Kas naistest sai isu täis?
Aga naistest ma üle ega ümber ei saa, neile teen loomulikult ka. Kui vaatad ringi mõnel sündmusel, näiteks presidendi vastuvõtul, siis naised on värvilised ja mehed mitte. Oma kollektsioonis püüan seda tasakaalustada ja vastupidi teha.
Mida meestel kanda soovitad?
Näitan, mis võiks meestel seljas tegelikult olla. Mitte see, mis poes on! Meestel võiks samuti ilusad riided seljas olla, mitte pruunid, hallid, mustad ja tumesinised. Vahel käid linnas ringi ja nagu oleks must-valged prillid ees. Seal, kus on rohkem mehi, värviline maailm justkui lõppeb. Mina olen värviarmastaja. Nii ma ka disainisin värvi, värvi ja veel kord värvi. Midagi pidulikku ei ole. Ainult retuusid ja dressipluusid. Nii ma teengi natuke glämmi, ilusat, värsket, värvirõõmsat ja pastelset meestemoodi.
Mida on öelnud mehed, kes on poolikut tööd näinud?
Kes on saanud pilgu heita, on kohe uurinud: nii, millal see valmis on? Mehed janunevad ilu järele. Väga paljud asjad on kohe ette kinni pannud, need pole veel lavalegi jõudnud, aga juba mees teab – just seda rohelist on mul kindlasti vaja! Ka mehed kannaksid hea meelega midagi erilisemat. Kui lähed Milanosse või Pariisi, on mehed väga stiilsed – seal on aastaid meeste seljas värve. Tallinnasse see pole jõudnud ja miks? Miks meil ei ole moekaubandus järele jõudnud? Paljude teiste asjadega ju on – polegi enam vahet, kus maailmaotsas oled – kui miski on trenditoon, siis on see igal pool. Täna on näiteks üks eriline sinine värv, mis autotootjatel ja spordijopedel on juba kohal, aga mujal veel mitte. See jõuab paljudesse asjadesse, pika vinnaga. Ehkki mood peaks just ajast ees olema. Ja ärge arvake, et meie ümber mingid juhuslikud toonid on, ei! Selle taga on läbimõeldud tegevus, trendiloojate põhjalik analüüs, kõik on strateegia osa.
Mina usun, et värvid jõuavad meeste ellu ka, aga ehk alles kolme aasta pärast kui mina neid praegu näitan.
Kui suure kollektsiooni teed?
Moodi peab olema palju, aga mitte liiga palju – siis sa ei võimenda elamust, vaid hakkad vaatajat väsitama. Me ei saa väga suureks kollektsioone ajada, kuna oleme kolmekesi. Teen 15 asja meestele ja 15 naistele. Aga imeilusaid värvitoone olen hulgaliselt välja valinud, need kangad hakkavad mul lihtsalt ateljees olema ja igaüks saab oma mõõtude järgi tellida endale unikaalse värvilise ülikonna.
/nginx/o/2025/04/25/16798196t1hafef.jpg)
Mis olukorras mehed sinu nägemuses värve kanda võiksid?
Absoluutselt igal pool. Aga erilisel puhul kohe kindlasti. Minult on mitu imeilusat pulmaülikonda tellitud, aga enne kollektsiooni ei jõua neid teostada, pärast saab. Minu juurde jõudsid kihvtid noored mehed ja teatasid – peale musta midagi pole, heal juhul halli saad ja mõnest salongist valge. Miks ei võiks mehel olla roosa, helelilla või heleroheline ülikond? See noormees telliski endale pulmapäevaks kauni kannikeselilla ülikonna.
Mis naised sellest arvavad, kui mehed nüüd ka värvikaks ja säravaks muutuvad? Äkki mõnele oli just meeltmööda ise õitseda selle tumedas ülikonnas igava mehe taustal?
Naised näeksid oma mehi meelsasti oluliselt värvilisematest riietes. Mehed ei karda värve, lihtsalt värve ei ole kuskilt saada! Peab seda julgust olema, et neid asju ise näidata. Seda näevad nii naised kui mehed – inimesed näevad värvides lihtsalt palju paremad välja. Ja kui suvi tuleb peale, siis päevitunud nahaga sobivad just värvid, kindlasti mitte must ja hall. Ei saa salata, ka minu kapis on mingisugune must ülikond – sellega on hea matustel käia.
Ehk naiste kadedusega probleemi ei tule?
Ei. Naised armastavad julgeid mehi! Kui mõnele mehele tundub, et naised ei pane teda tähele, siis võib olla asi just selles, et ta riietus on värvitu ja igav, midagi pole vaadata.
Aga ühte ma ütlen – ega mina ei kirjuta ette, et neid ilusaid värvilisi asju ainult mehed kanda tohivad. Meeste ülikondi on mitmed naised selga proovinud ja endale tahtnud. Heast materjalist, avar meesteülikond istub ju ka naise figuuril väga hästi.
/nginx/o/2025/04/25/16798190t1hb6fa.jpg)
Saa osa paradiisist!
Selle kevade oodatuim moesündmus toimub juba järgmisel reedel, 9.mail, mil Niguliste muuseumi kõrgete võlvide all näitavad tuliuusi ja ebamaiselt kauneid kollektsioone Embassy of Fashion moemaja talendid Aldo Järvsoo, Riina Põldroos ja Ketlin Bachmann.
Etendused kell 19 ja 20.30, piiratud arv pileteid müügil Fientas.
Saa osa sündmusest, mis loob ajalugu ja millest räägitakse veel vähemalt kümme aastat. Sest ükski galerii sama emotsiooni edasi anda ei suuda.
Aldo Järvsoo toob lavale elu esimene meestekollektsiooni. See sündis praktilisest vajadusest – värvilisi ülikondi ja pluuse mingil müstilisel põhjusel Eesti poodidest ei leia! «Rahva tungival nõudmisel» tulevad esitlusele neoon-pastelsetes toonides muaree-mustrilisest kangast pintsakud, püksid ja pluusid. Ülikondi saab tellida ka eritellimusel enda mõõtudes. Naistele disainis moelooja haldjalikud siidkleidid, mis valminud käsitsi värvitud siididest. Kangastele andsid kaunid toonid põldmari, mustikas, aroonia, vaarikas jpt.
Riina Põldroos lummab lilledega, millesarnaseid keegi veel näinud pole. Isegi unes mitte – need on kolmemõõtmelised hiigelõied moelooja unistustest. Kevadkollektsioon tuleb õhuline, värske, romantiline. Paradiisiaia õiemeri, läbipaistvad kangad, helged pastelsed toonid – mood, mis tõstab jalad maast lahti ja lubab unistustel lennata. Lisaks näeb kollektsioonis Riinale ainuomaseid tiivamotiive – paradiisilinnud on maandunud seekord pükskostüümide jakkidele.
Ketlin Bachmann aga toob lavale muretu glamuuri, mis ideaalselt sobib suve nautimiseks, olgu heinamaal või suurlinnas. Kaunilt kehapositiivne mood, avarad kleidid ja kimonod, mis ei keela kellelgi kätt järgmise koogitüki järele sirutamast kui vaid selline soov peaks olema. Näha saab Ketlini kuulsaid signatuurtehnikaid, muretut mängulusti ning tundlikku värvimeelt.
Üritust toetavad: Freixenet, Fazer, Shishi, L'Oréal Paris, Aili Puss Education, RGB Baltic ja SU.VI Eyewear.
Kõigi kolme disaineri moelooming on valmistatud Roosikrantsi 15 stuudios, eelista eestimaist! Meestekollektsiooni jalanõud valmistas Omaking. Need on valmistatud Võrumaal kevadkollektsiooni värvides.
:format(webp)/nginx/o/2025/04/25/16798194t1hc5b0.jpg)
Millega sel kevadel naisi üllatad?
Nüüd saab mustika, põldmarja ja vaarika kleidina selga panna. Sain idee ühelt pruudilt. Laura Võigemast abiellus ja soovis midagi erilist – siidist, lendlevat ja samal ajal natuke värvilist. Tal oli väga armas soov, et oleks vintage, glamuur, metshaldjas ja veidike kaltsunukk. Siis ma katsetasin naturaalvärvidega värvimist, et saavutada pooltoone – veidi mustikasina, veidi kannikeselillat. Ja lõpuks see kleit tuli nii äge, et riietasin pruuti, aga armusin ise sellesse täiesti ära. Tavaliselt tellin siidid värvilistena, aga sel korral tellisin valged ja aina värvisin – mustikatega ja vaarikatega. Väga ilusat tooni annab muide punane kapsas.
Kas looduslikud toonid maha ei tule?
Tead, ei! Loodustoonid on väga püsivad. Mõtle ise – kui sul läheb suvepeol valge pluusi peale mustikaplekk – see ei tule enam iialgi ära. Minu soovitus – pane kogu pluus mustika sisse, saad hoopis ilusama asja. Ma olen kasutanud palju erinevaid meetodeid, filtreid, ekstrakte. Ma ei topi patta niisama. Kõik kangad on läbi pestud ja testitud, ei ütleks, et need kaunid toonid kaovad. Ja naturaalvärvid jäävad uskumatult ilusad. Üks volangidega kleit kannabki nime Mustikas ja teine Põldmari, millega nad värvitud on. See on nii mõnus tegevus olnud. Disaineril on alati vaja inspireerida millestki uuesti. See kevad on väga mõnus aeg olnud neid asju teha ja vaimustuda. Naistele ongi mul mahedates toonides looduslikud haldjakleidid, tulevad meestele kõrvale. Mehed on erksamad sel korral.
Mis edasi plaanis, jäädki nüüd lisaks ka meeste disaineriks?
Elame üks šõu korraga. Tõsi küll, sügisel on Tallinn Fashion Weekil samuti plaanis mahukam meestekollektsioon lavale tuua. Ega disaineri töötempo on pöörane kogu aeg – presidendi vastuvõtu eel tegin ühe kuuga kaksteist kleiti ja minu keskmine tööpäev kestis kuusteist tundi. Siis draamateatrisse kostüümid lavastusele «Eneseabiõpik», kus sai taas hommikust õhtuni tööd tehtud. Kollektsioonitegu oli mu enda otsustada, kui mahuka ma teen ja mis järjekorras, aga tung teha on sees nii suur! Ma vastutan selle eest, mida ma lavale toon, ju enda moelooja maine ja peaga.
:format(webp)/nginx/o/2025/04/30/16810741t1h6cdc.jpg)
Mida teevad kevadiseks moesündmuseks ateljeekaaslased Embassy of Fashionist?
Riinal Põldroosil tuleb ebareaalselt kaunis kollektsioon. Temal on töös enda teemad, mida suudabki vaid tema teostada. Riina on sel korral hiiglaslikud lilled, mis on käsitsi vormitud ja tehtud. Mulle tundub, et ta kavatseb lilledega kogu maailma ära katta, mis on üliäge.
/nginx/o/2025/05/01/16813794t1h201c.jpg)
Ketlin Bachmanni loomingus näen imeilusat koloriiti. Tal on siin igapäevane luksus – pidulikud esemed, mis näevad välja nagu hommikumantlid. Kas pidulik peab olema kleit? Ma näen, et see piir kaob ja pidulikud asjad muutuvad aina mugavamaks. Ketlin on Eesti moemaastikul kindlasti see mugavuse kuninganna. Ta jätkab ka sügisel alustatud moodustisi, mis on nagu kroogetest Kreeka jumalannad. Kõik on vaba, langev, saad end igas olukorras vabalt tunda. Meil on igaühel täiesti erinev käekiri.
Mille poolest seekordne etendus veel eriline tuleb?
Iga suur moešõu Eestis on haruldane, neid tihti ei toimu ja inimesed väga ootavad moesündmusi. Kui ise ei tee, siis ei ole ka.
Nii nagu meil kombeks on – kevaditi oleme teinud kolmekesi massiivseid šõusid, näiteks Lennusadamas ja kruiisiterminalis. Tahaks teha nagu välismaal. See on nagu sõõm välismaad, suurejoonelist moodi.
/nginx/o/2025/04/30/16810744t1h0cde.jpg)
Miks teete etenduse just Nigulistes?
Tead, kui ma tegin seal oma sügise suurt šõud, siis armusin täiesti ära. Igas suurlinnas on renoveeritud iidseid kirikuid, aga Eestis on see nagu maamärk. Kõige ilusamini tehtud. Kui ma sügisel seal sain moodi näidata, siis mul oli tunne – oo, ma tahaksingi moodi näidata justnimelt Niguliste muuseumis. See tundus kõige õigem koht. Moešõud vajavad piklikku, laetud ja kõrget ruumi.
Ruumi me teeme seekord muidugi täiesti teistsuguseks kui oli sügisel. Ootab meeleolumuutus, seda saabki kohapeal näha. Luban, et üllatus on päris hea.
Saad veidi saladuseloori kergitada?
Isegi kui tahaksin, see ei õnnestuks. Me oleme kõik disainerid, kellele on kogu moešõu tervikuna silme ees niipea kui kavandama hakkame – modellidest muusikani, iga detailini. Mina ei loo riideid, vaid elamusi – näen unenäos täpselt sellist kompositsiooni, mida ma inimestele näitan ja sammun sinna poole. See tuleb imeilus etendus, mina ju näen seda, aga seda ei õnnestu enne lavale toomist sõnadesse panna. Riietesse küll, värvidesse, lõigetesse. Aga oma silm on kuningas, ainult kohapeal saab sellest osa.
/nginx/o/2025/05/01/16813793t1hd754.jpg)