/nginx/o/2025/05/12/16839725t1h0b2b.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2024/12/16/16548950t1h2690.jpg)
1. Suured papagoid (nt aara, hallpapagoi, kakaduu)
Aarade puhul on tegemist on väga intelligentsete ja sotsiaalsete lindudega, kes vajavad ka palju vaimset stimulatsiooni ehk nad ei ole kuigi õnnelikud, kui nad lihtsalt toa nurka konutama jätad. Kui nende eest hästi hoolt kantakse, neile pakutakse õiget toitu ja nende elukeskkond hoitakse stressivaba, siis võib see lemmikloom elada isegi 50–60 aastat.
/nginx/o/2025/05/12/16839727t1hfc8d.jpg)
Millisele inimesele sobib? Sobib inimesele, kes on sotsiaalne, kannatlik ja veedab palju aega kodus.
2. Kilpkonnad
Kilpkonnade eluiga sõltub väga nende liigist, kuid üldiselt on nad väga pikaealised loomad.
Kilpkonnad võivad keskmiselt elada 50–80 aastat, mõni isend võib elada aga isegi üle 100 aasta.
Näiteks maailma vanim elav kilpkonn ja tõenäoliselt vanim maismaaloom on Seišellide hiidkilpkonn Jonathan (Aldabrachelys gigantea hololissa), kes sündis 1832. aastal ning elab praegu Saint Helena saarel. Jonathan on praegu lausa 192-aastane, seega teeb oma liigikaaslastele pika puuga ära. Loe Jonathani kohta pikemalt siit.
Millisele inimesele sobib? Sobivad hästi introvertsele inimesele või peredele, kus ei otsita otsest sülelooma, vaid pigem rahulikku kaaslast.
/nginx/o/2025/05/12/16839729t1hf057.jpg)
Kui soovid kilpkonna pidamise kohta rohkem teada saada, siis loe ka seda lugu: «Naine päästis kilpkonna väga halbadest tingimustest: endised omanikud pidasid teda puitkastis».
3. Hobused
Hobune on tõeliselt südamlik kaaslane, kuid tema pidamine nõuab suurt pühendumist – nii ajaliselt kui rahaliselt.
Hobuse eluiga on keskmiselt 25–30 aastat, kuid hästi hooldatud loom võib elada ka 35-aastaseks või vanemaks. Maailmas on registreeritud ka juhtumeid, kus hobused on elanud üle 40 aasta. Eluea pikkus sõltub suuresti hobuse tõust, elutingimustest, liikumisaktiivsusest, töökoormusest ja veterinaarsest hooldusest.
/nginx/o/2025/05/12/16839731t1hc89c.jpg)
Hobuse pidamise puhul on oluline meeles pidada ka seda, et see on vägagi kulukas. Kuna hobune elab enamasti renditud talliboksis, tuleb arvestada igakuise mitmesaja euro suuruse väljaminekuga sõltuvalt sellest, kas rendi hind sisaldab ka sööta, allapanu, boksi puhastamist jms. Hobuste puhul võivad ka veterinaariakulud kujuneda üsna suureks, neid on vaja vaktsineerida, anda neile ussirohtu ning hooldada hambaid.
Millisele inimesele sobib? Neile, kes soovivad loomaga luua tugevat emotsionaalset sidet ning ei pelga suuri kulutusi ega füüsilist tööd.
4. Boamaod
Tavaline boamadu võib elada vangistuses 20–30 aastat, üksikjuhtudel isegi kauem. Looduses on nende eluiga tavaliselt lühem, kuid kodustes tingimustes, kus puuduvad kiskjad ja keskkonnaohud ning kus toitumine ja temperatuur on stabiilselt tagatud, võivad nad elada mitu aastakümmet.
Boamadu vajab suurt ja hästi sisustatud terraariumi, kus on oluline säilitada sobiv temperatuurivahemik.
Boamadu toitub peamiselt närilistest, näiteks rottidest või hiirtest, suuremad isendid võivad süüa ka küülikuid. Madu tuleb olenevalt tema suurusest ja vanusest toita tavaliselt kord 1–2 nädala jooksul.
/nginx/o/2025/05/12/16839735t1ha697.jpg)
Kuigi boamadu ei ole mürgine ja tavaliselt ei ründa inimest, vajab tema käsitsemine oskusi ja rahulikku lähenemist. Suured boamaod võivad olla tugevad ja stressiolukorras kaitsekäitumist ilmutada.
Veterinaarabi vajavad boamaod harva, kuid neile tuleb leida roomajatele spetsialiseerunud arst. Levinud probleemid on näiteks nahaalused parasiidid, hingamisteede infektsioonid ja valesti kulgevad nahavahetused.
Millisele inimesele sobib? Neile, kes ei soovi väga palju loomaga suhelda ning on valmis end kurssi viima niivõrd eksootilise looma vajadustega.
Allikad: Reptile Centre, petplay.com
