Siiani olen jaganud teiega oma deitimisi, väikeseid libastumisi ja elulisi olukordi, mis on toonud nii naeru kui pisaraid. Olen rääkinud suhetest, südamevalust ja rõõmudest, sõpruse keerukusest ja mõnest humoorikast seigastki. Aga täna tahaksin teiega jagada midagi sügavamat. Midagi, mida ma ei räägi just sageli ega kergel käel. Asi, mis on aastatega vaikselt kasvanud, muutunud ja hakanud mind juhtima viisil, mida ma ei osanud varem oodata.

Nimelt: minu usk ja teekond Jumalaga.

​See ei ole midagi, mida ma oleksin kunagi plaaninud või ette kujutanud, et kirjutan avalikult. Eestis ei ole religioon just populaarne vestlusteema ning tihti mõistetakse seda valesti või lükatakse kohe kõrvale, kui jutt sellele läheb. Aga mina usun, et igaühel meist on sees mingi igatsus – otsida rahu, mõtet, sidet iseenda ja maailma vahel. Mõne jaoks on see loodus, mõne jaoks muusika, ja minu jaoks on see viimasel ajal olnud usk.

Kommentaarid