:format(webp)/nginx/o/2025/05/15/16845341t1h8fc9.jpg)
/nginx/o/2024/10/18/16426805t1hbc77.png)
Kappidesse võib kergesti koguneda erinevaid pudeleid ja purke, kuid kas sul on tõesti vaja nii palju puhastusvahendeid? Soome puhastusekspert Minna Muhoneni arvab, et mitte.
«Ainult vee ja mikrokiudlapiga jõuab juba väga kaugele. Vajadusel võib näiteks rasvaplekkide puhul kasutada mõnda puhastusvahendit,» ütleb Muhonen.
Eksperdi sõnul piisab kodus ühest pH-neutraalsest või kergelt leeliselisest puhastusvahendist. Vannitoa jaoks võib soovi korral osta ka kergelt happelise variandi.
Muhonen usub, et pesuvahendite valikul on probleemiks see, et mida rohkem aineid pindadele kanda, seda tõenäolisemalt hakkavad need kuhjuma ja mustus hakkab aeglaselt kihtidesse kinni jääma.
Mida rohkem ainet, seda rohkem probleeme
Tänapäeva puhastusvahendid on arenenud sedavõrd kvaliteetseks, et me ei pea neid enam massiliselt kasutama või kokku ostma, vahendab Kotiliesi.
Näiteks toob puhastusekspert välja äädika. Äädikas on happeline ja happelistel ainetel on söövitav mõju. Valesti kasutades võib äädikas kahjustada koduseid pindu.
«Olenemata sellest, kas tegemist on ökotootega või mitte, tuleb kontrollida, millistele pindadele see sobib, ning järgida kasutusjuhendit ja koguseid,» ütleb Muhonen.
Puhastusvahendid võivad tunduda tõhusad, ent päris kõiki ei ole eksperdi sõnul kodus tarvis. Asjatundja loetleb kolm sellist toodet, millest tuleb rohkem kahju kui kasu.
1. Tugevatoimelised puhastusvahendid
Muhoneni sõnul võib kõik erakordselt tugevatoimelised pesuvahendid jätta poeriiulile. Tugevate pesuvahendite all peab ekspert silmas happelisi või leeliselisi puhastusvahendeid.
«Tugevad kemikaalid rikuvad tööpindu. Eriti siis, kui inimesel ei ole kannatust juhiseid lugeda või neid järgida,» ütleb Muhonen.
Muhonen näeb kasvavat trendi keskkonnasõbralike ainete kasutamises. «Ma arvan, et see on hea suund. Keskkonnasõbralikud ained on vähemalt sama tõhusad kui mitteökoloogilised,» kinnitab ekspert.
2. Klooripõhised puhastusvahendid
Muhoneni sõnul ei ole klooripõhiseid puhastusvahendeid kodus vaja. Kloori asemel kasutaks ekspert pigem aurupuhastit. «Aur desinfitseerib sama hästi kui kloor, kuid ei kahjusta koduseid pindu,» ütleb Muhonen.
Muhoneni sõnul pestakse näiteks sauna liiga tihti ja liiga tugevate pesuvahenditega. Paljud inimesed kasutavad saunalava pesemiseks kloori sisaldavaid puhastusvahendeid, kuid kloor imendub kergesti puidu sisse ja eraldub sauna kuumenedes õhku.
Piisab kergest männiseebilahusest või puitpindadele sobivast aurupuhastusvahendist. Sauna tuleb pesta vaid üks või kaks korda aastas, kui kasutate pingi katet ja tagate korraliku ventilatsiooni.
3. Pihustatavad ahjupuhastusvahendid
Erinevad ahju- ja grillpuhastusvahendid on spetsiaalselt mõeldud põlenud rasva või mustuse eemaldamiseks. Muhonen ei soovita neid kasutada, sest neid kasutatakse sageli valesti.
Muhonen teab, et ahjupuhastusvahendid võivad valesti kasutades koduomanikule kalliks maksma minna. Oma karjääri jooksul on ta näinud näiteks juhtumeid, kus tugevaid ahjupuhastusvahendeid on pihustatud otse klaasukse peale ja pihustusjälgi ei ole loputamisega eemaldatud.
«Ainus, mis aitas, oli uue ukse hankimine,» meenutab Muhonen. Kemikaalide kasutamist saab asjatundja sõnul vähendada regulaarse puhastuse teel. Kui teatud pinna puhastamine võtab vähem kui viis minutit, soovitab ekspert see kohe ära teha.
