/nginx/o/2025/05/16/16849320t1h7c29.png)
/nginx/o/2020/07/03/13186384t1h590f.jpg)
Meenutan ammuseid reise: aromaatsed vürtsi- ja kartulitäidisega samosa’d, vabalt ringi uitavad filosoofilise eluhoiakuga lehmad, tohutute pühapuude rohetavad võrad, motorikšade toimekas plärin ning üle öiste raudteejaamade reproduktoreist kõlavad teadustused, mis äratavad hingekriipiva igatsuse – see on minu India, milles on omajagu kaost. Kuid India sageli hallikas taevas ja kauges suitsuhõngus on olnud viimase kahe aastakümne jooksul ka midagi õrna ja turvalist.
