Kohati on tunne, et vapraid väikeseid Baltimaid ühendab üks sõrm – keskmine sõrm üksteisele! Sealt sõrmest on puudu see võlusõrmus, mis neid kõiki ühendaks. Kääbikud ju selle sõrmuse vaprat ja kannatusterohket radapidi sulatule hävingusaagiks viisid – äkki oli Keskmaa ikkagi Baltikum?!

Kääbikutele meeldis teatavasti seiklustevaba ja rahulikult kulgev külaelu, mille keskmes olid toitvad ja rammusad söögikorrad. Nad olid tagasihoidlikud ja vagurad, kuid olid valmis kaitsma oma kodu ja lähedasi vaenlase vastu, kui see vajadus tekkis. Nad olevat välja nuputanud piibutaimede popsutamise ja olid väga suguseltsipõhised.

Nad olid suured aianduse, looduse ja vestikandmise austajad. Neile meeldis elada suurtes akendega muldonnides, aga nad ei öelnud ära ka majadest, kui selline võimalus oli. Neil oli kombeks oma sünnipäevadel teistele kingitusi teha, aga see ei olnud läbiv reegel – leidus ka neid, kes sellest teps mitte kinni ei pidanud.

Kommentaarid (1)