Kasse on ikka müstilisteks ja omapärasteks loomadeks peetud. Nad saadavad meile oma kehakeelega pidevalt tähendusrikkaid sõnumeid – me lihtsalt ei oska neid lugeda ja sageli isegi mitte tähele panna. Samuti ei oska kass inimesest aru saada, sest mis siin salata, kombed on meil ju ikka täitsa erinevad. Nii me elamegi nendega koos samas majapidamises ja muudkui imestame vastakuti, et küll see teine liik on ikka kummaline.
Erinevalt koertest, kes väljendavad oma emotsioone üsna selgelt, võib kassi käitumine tihti tunduda salapärane. Kui aga mõista, mida erinevad žestid, kehahoiakud ja liigutused tähendavad, on meil võimalik käituda nende tundeid ja piire austades ning luua oma vurrulise sõbraga parem ja tugevam suhe. Nii saab kiisu elada stressivabamas keskkonnas, mis omakorda tähendab väiksemat võimalust käitumishäirete ja terviseprobleemide tekkeks.
Uuringud näitavad, et umbes 30–50% kodukassidest kannatavad kroonilise stressi all, isegi kui nende omanikud seda ei märka. Nimelt varjavad kassid oma ebamugavust väga hoolikalt, sest looduses nõrgana paistes on suur oht röövlooma saagiks sattuda. Seda ei saa ükski kass endale lihtsalt lubada. Kuigi peamised stressiallikad tubastes tingimustes elava nurruri jaoks on muutused keskkonnas ja piisava stimulatsiooni puudus, on väga oluline roll ka suhtlusel inimesega. On ju inimene see, kes eelnimetatu üle kontrolli omab.
Seltsiv loom
Kass hindab kõrgelt oma ruumi ja tahab tunda, et kontroll on tema käes, kuid see ei tähenda, et ta poleks seltsiv loom. Sõltuvalt iseloomust tahavad kassid oma inimesega koos aega veeta kas rohkem või vähem, kuid kindel on see, et nad on väga õnnetud ja stressis, kui nad üle 24 tunni üksi jätta. Oluline on aru saada, kui palju sinu sabakandja tähelepanu soovib, ja jätta ta rahule, kui ta annab märku, et nüüd sai juba piisavalt.
Austa kassi isiklikku ruumi
Kass ei talu sundimist ega pealetükkivust. Kui kass eemale läheb, ära sunni teda endaga suhtlema. Las ta ise otsustab, millal tähelepanu ja hellust soovib. Eriti tuleks kass rahule jätta siis, kui ta on pugenud mõnda oma peidukohta, kassimajja või läinud näiteks kõrgemale riiulile. Samuti ei tohiks teda üles ajada, kui ta magab. Nagu inimesedki, vajavad ka kassid magades rahu ja vaikust, mitte pai.
Paku füüsilist kontakti õigel viisil
Kassid armastavad paikäsi, kuid mitte kõikjal endal kehal. Enamasti eelistavad nad puudutusi pealael, põskedel, kõrva taga ja lõua all. Mõnele kassile meeldib väga, kui pai saab otsa seal, kus saba algab. Kõhu paitamine ja saba silitamine on aga enamikule kassidest ebameeldiv. Kui näed, et loomake enam silitamist aktiivselt ei naudi, jäta kohe järele, pole vaja hammustust ära oodata. Ta annab ise märku, kui sa teda valesti mõistsid ja tema pehmed karvad veel samasse suunda silumist vajavad.
Sulge korraks aeglaselt ka silmad. See on usalduse ja kiindumuse väljendus, mida kassid omavaheliseks suhtlemiseks kasutavad.
/nginx/o/2025/05/22/16863024t1h376b.jpg)
Kasuta õrna hääletooni
Kassid reageerivad hästi rahulikule ja pehmele häälele. Kiire ja kõrge hääl võib neid hirmutada, samas kui madal ja agressiivne toon võib viidata ohule. Kass ei mõista, kui talle vastu näugume. Ta tunnetab hääletooni ja õpib sõnu. Enamik kasse teavad hindele 5+ selliseid sõnu nagu „süüa“, „maiustus“ või „mängima“. Nad õpivad sõnu pigem toimuva või tegevuse kaudu, mitte tähenduse järgi nagu inimesed.
Mängi temaga
Mängimine on kassile oluline nii füüsilise aktiivsuse kui ka vaimse stimulatsiooni jaoks. Mängi temaga palju – see on teie kahe kvaliteetaeg, mida kass kõrgelt hindab. Tasub kasutada iga võimalust, et kiisu seostaks sind positiivsete emotsioonidega. Mängu kaudu on seda lihtne saavutada. Mängimisel matki mänguasjaga saaklooma liikumist ja pea meeles, et mitte ükski saakloom ei lähe mitte kunagi talle otse näkku vehklema.
Õpeta talle selgeks mõni trikk. See on lõbus nii sulle kui ka talle ja pakub võimalust koos midagi põnevat teha. Kasuta motivatsioonivahendina tema lemmikmaiustust ja arvesta, et erinevalt koertest peaks kassi treening olema lühike, u 5–10 minutit korraga, sest liiga pika treeningu korral kaotab kass huvi. Isegi kui õppetund ei lähe plaanipäraselt, lõpeta alati harjutus positiivse kogemusega: anna kiisule maius ja kiida teda, et ta ei seostaks treeningut negatiivse kogemusega.
Rikasta kassi päeva ja peida kodus eri kohtadesse maiustusi – nende otsimine stimuleerib tema lõhnataju ja pakub vaimset väljakutset. Kasuta poest ostetud toidupuslesid või meisterda mõni ise valmis, kust kass peab toidu kättesaamiseks natuke vaeva nägema. Suska mõni mänguasi või kasvõi sokk diivani alla nii, et see sealt vaevu paistab – ja kassil on kohe tegevust!
Väldi karistamist
Esmalt olgu selge, et kassi vaatevinklist ei teegi ta üldse pahandust. Kass ei ole kiuslik ja pahatahtlik ega mõtle kunagi, et vot selle lillepoti ma nüüd maha ajan ja diivani kraabin kah puruks, paras neile! Tema on hinges hea ja ajab lihtsalt oma loomuomaseid kassiasju. Teinekord need lihtsalt paistavad meile pahandustena. Kui nüüd karistada kassi, ükskõik kas füüsiliselt või tema peale karjudes, ei oska ta päris täpselt aru saada, mis on see põhjus, miks inimene, kes muidu süüa annab ja nii hellalt paitab, nüüd järsku haiget teeb või sedamoodi hirmutab. See tekitab kassis pelglikkust ja usaldamatust sinu vastu ning paneb arvama, et inimene on ettearvamatu, kunagi ei tea, millal ta heast peast liiga teeb.
Kassid on nagu head lapsed, kes vitsata kasvavad. Nende peale karjumise või füüsiliselt karistamise asemel juhi nende tähelepanu mujale või kutsu nad eemale. Vajaduse korral korrigeeri oma kodu loomale sobivamaks, et sa ei peakski tema tegevust pahandusena tõlgendama. Blokeeri pinnad, kuhu ta minna ei tohi, või tee need talle ebamugavaks sedasi, et ta ei teaks, et sina selle taga oled.
Julgusta ja premeeri
Premeeri soovitud käitumist paiga või maiustusega, et kassil tekiks tahtmine head käitumist korrata. Premeerida tuleb kohe, muidu seost ei teki. Ka kiitus ja mäng on väga olulised premeerimisvahendid. Kõlab uskumatult, aga päris paljusid kasse motiveerib mäng toidust isegi rohkem. Oluline on ka järjepidevus: kui premeerid ainult mõnikord või juhuslikult, ei oska kass luua seost oma käitumise ja preemia vahel. Kui ta õpib, et teatud käitumine toob alati kaasa preemia, hakkab ta seda kordama.
Suhtle kassiga
Et kassile öelda, et sa oled tema vastu heatahtlik ning sul puuduvad halvad kavatsused, pole isegi vaja suud lahti teha. Suu tuleks hoopiski panna kinni ja talle otsa vaadates sulgeda korraks aeglaselt ka silmad. See on usalduse ja kiindumuse väljendus, mida kassid omavaheliseks suhtlemiseks kasutavad. Kui veab, pilgutab kiisu samamoodi ka vastu. Kui kiisu sulle viisaka «mjäu»-ga oma soovist märku annab, reageeri sellele ja tea, et selle heli tõi ta kuuldavale ainult sinuga suhtlemiseks. Looduses elavad täiskasvanud kassid kasutavad näugumist poegadega suhtlemisel, kuid kui pojad suured ja neid enam karjatada tarvis pole, tasub teha võimalikult vähe häält, et enda asukohta röövlooma eest paremini varjata.
Müstikast vabaks austuse ja mõistmise kaudu
Tähelepanelikkus kassi käitumise suhtes ning tema individuaalsete eelistuste austamine aitab luua harmoonilise kooselu nii kassi kui ka tema omaniku jaoks. Kassi heaolu sõltub tihti sellest, kui hästi me tema soove, piire ja vajadusi mõistame. Kui pakume õiget tasakaalu tähelepanu, mängu, privaatsuse ja rahu vahel, saame luua tugeva ja usaldusväärse suhte. Samuti on oluline vältida karistamist ja keskenduda positiivsele
julgustamisele, et kass saaks õppida oma käitumist ja inimest seostama meeldivate kogemustega. Kui suudame kassi igapäevaelu rikastada, austades tema isikupära ja vajadusi, elab meie neljajalgne sõber õnnelikult ja stressivabalt.
