Evelin oli pea seitse aastat suhtes mehega, kes kontrollis, alandas ja ka ründas teda. Kui ta lõpuks leidis julguse lahkuda, polnud tal kuhugi minna – esimese öö magas ta hotellis ja siis pea kaks nädalat autos. Nüüd elab ta koos oma kihlatu ja kolme lapsega elu, millest ta kunagi unistadagi ei julgenud.

«Pärast esimest kohtumist mõtlesin, et teist kohtingut ei tule,» meenutab Evelin oma suhte algust esimese lapse isaga. Kuid järgmisel päeval ilmus mees suure roosikimbuga ja naine andis talle veel ühe võimaluse. Kahjuks osutus see otsus saatuslikuks.

Juba kahe nädala pärast ilmusid esimesed ohumärgid. «Kui alguses oli tore, et ta tihti helistas, siis lõpuks muutusid 30 kõnet päevas ja lisaks sotsiaalmeedia vestlused üsna tüütuks. Tagantjärele mõeldes oli tegu kontrollivajadusega, mis aastatega aina süvenes,» kirjeldab Evelin. Suhe, mis algas lillede ja tähelepanuga, arenes tasapisi õudusunenäoks. «Kui me poole aasta pärast kokku kolisime, läks asi aina hullemaks. Iga kord suutis ta asja minu vastu keerata ja lõpuks olin mina see, kes alati vabandama pidi.»

Kommentaarid