:format(webp)/nginx/o/2025/06/02/16890150t1hf7f7.jpg)
/nginx/o/2024/10/18/16426805t1hbc77.png)
Valgustusel on meie kodu meeleolu ja heaolu kujundamisel palju suurem roll, kui esmapilgul tunduda võib. Just seetõttu suhtuvad näiteks taanlased sellesse lausa kirgliku pühendumusega. Nende jaoks ei ole valgus lihtsalt praktiline vajadus, vaid oluline osa elukvaliteedist ja meelerahust. Meik Wikingi raamatu «Väike raamat hygge'st» järgi on valgustus Taanis kunstivorm, teadus ja tööstusharu ühes – kõik selleks, et leevendada pikki pimedaid kuid, mil looduslikku valgust jagub napilt.
Valgustus on raamatu autori sõnul Taanis peaaegu kinnisidee. Wikingi sõnul on see seotud Põhja-Euroopa pikkade ja pimedate talvekuudega, mil loomulikku valgust napib oktoobrist märtsini.
Pole ime, et valgus on nii oluline, kui päikesevalgust tuleb oodata kuid. Isegi üliõpilaskorteritest leiab Taanis peeneid disainlampe, mis kiirgavad pehmet, kollakamatoonilist valgust. «Taanlased valivad lampe hoolikalt ja paigutavad need läbimõeldult, et tekitada rahulikke valgusetaskuid,» märgib Wiking. «Valgustuskunst on Taanis omaette teadus, tööstusharu ja kunstivorm.»
Kuidas luua hygge-valgust?
Hygge-valgus on soe, hubane ja meenutab küünlavalgust – küünlad on muide hygge-kodude asendamatu osa. Kuldses reeglis pole midagi keerulist: mida madalam on valguse temperatuur (Kelvini skaalal), seda rohkem hygge't see loob. Wikingi sõnul on ideaalne väärtus umbes 1800 K – see on valgus, mis meenutab päikeseloojangut või puuahju leeki. Võrdluseks: tüüpilise päevavalguslambi temperatuur on umbes 5000 K.
Need näitajad leiab lambipirni pakendilt lihtsalt, eriti tasub neile tähelepanu pöörata ruumide puhul, kus soovid lõõgastuda või puhata. Lampide kuju ja kuplid mängivad samuti suurt rolli – näiteks volditud või kihilised lambikuplid hajutavad valgust pehmemalt ning on paljude Taani disainerite lemmikud.
/nginx/o/2025/06/02/16890162t1h3c33.jpg)
Valgus ja vaimne tervis
Kuigi hygge-fännid teavad juba ammu, et valgus mõjutab meie meeleolu, jõuab see arusaam aina rohkem ka Taanist väljapoole. Näiteks on neuroloogidele teada, et migreeniga inimesed on valgusele tundlikumad ja neile võib ere valgus põhjustada tugevamaid peavalusid.
Seepärast soovitataksegi eriti magamistoas ja puhkealadel kasutada sooja valgust – punakate ja kollakate toonidega valgus jäljendab looduslikku päikesevalgust ning rahustab keha.
Barcelonas asuva Regenera kliiniku spetsialist Xavier Carretero tõi hiljutises loengus välja, et loojanguvalgus mõjub rahustavalt just tänu oma soojale valgusele, samas kui jaheda tooniga koidutuli ergutab, vahendab Elle Decor. «Me peaksime looduslikku valgust oma kodudes jäljendama,» ütles ta. «Valgus mõjutab mitte ainult meie emotsionaalset heaolu, vaid ka keskendumisvõimet ja une kvaliteeti. Soe ja pehme valgus tekitab rahuliku ja lõõgastava meeleolu, samas kui jahedam valgus sobib paremini tööks ja õppimiseks, sest see ergutab.»
Just seetõttu soovitataksegi sinise valguse mõju puhkealadel vähendada, sest sinine valgus tõstab kehas kortisooli, glükoosi ja insuliini taset. Taas kord paistab, et taanlased on sellest kõigest ammu aru saanud – ja ehitanud oma hubase elutunnetuse valguse peale.
Hygge on taani sõna, millel pole otsest tõlget eesti keelde, kuid seda võib kirjeldada kui mõnusat, hubast ja nauditavat atmosfääri või tunnet. See on elustiil ja mõtteviis, mis pärineb Taani kultuurist ning keskendub mugavusele, lõõgastusele ja ühisele aja veetmisele lähedaste inimestega. Hygge hõlmab endas lihtsust, rõõmu tundmist pisiasjadest ning soojust ja lähedust inimeste vahel.
Hygge võib ilmneda eri olukordades, nagu tassi sooja tee joomisel koos sõpradega, küünalde süütamisel, hea raamatuga koos diivanil mõnulemisel või hubase kodu loomisel. See rõhutab hetkes olemist ja rõõmu tundmist lihtsatest asjadest. Hygge on muutunud üha populaarsemaks kontseptsiooniks ka väljaspool Taanit ning seda peetakse üheks võtmesõnaks õnneliku ja tasakaalustatud elu elamisel.
