Olen ammu tahtnud minna Kariibidele. Mitte et ma poleks seal käinud, aga kui aus olla, siis minu nägemuses on tõelised Kariibid need tibatillukesed saareriigid, mille olemasolust ma vaevu-vaevu kuulnudki olin.

Tuleb tunnistada, et selle reisi planeerimine on üks keerulisemaid, mida eales teinud. Kas minna kruiisilaevaga? Jah, see on mugav, aga selle häda on selles, et mitte ükski «kruiisitar» ei vii mind just nende saarte peale, kuhu ma tahaksin. Selleks peaks mitu erinevat läbi tegema ja ikka jääb ühel neist saartest käimata. Lisaks tuleb sooloreisijana maksta kahe eest ehk terve kajut välja osta. Ei ole ma ka seda tüüpi, et viitsiks laeval niisama pool ajast kokteilitada ja tühja vett vaadata.

Välja saab valitud viis Kariibi mere saarte riiki, mis on üksteisest kolme sammu kaugusel ehk asuvad üsna lähestikku – Barbados, Grenada, Saint Vincent ja Grenadiinid, Saint Lucia ning Dominica. Igal saarel plaanin olla 2–3 päeva. Mingil põhjusel lendavad suured lennufirmad üldiselt Barbadosele (äkki sellepärast, et see on popstaar Rihanna sünnimaa), seega sellest saabki reisi algus- ja lõpp-punkt. Covidi ajal jäi Barbadose reis katki ja osa rahagi sai sinna lennufirmasse jäetud, mis hiljem pankrotti läks. Aga see on kõigest raha. Kuna Barbadosele pean kindlasti tulevikus tagasi tulema, et avastada ka ülejäänud saari, siis seekord jätan selle pikemalt uurimata ja pühendun ülejäänud neljale saarele.

Kõik seiklused ja paigad ei mahu siia kirjatükki ära, seega olen valinud igast saareriigist mõne meeldejäävama.

Kommentaarid