:format(webp)/nginx/o/2024/11/26/16508323t1h5c86.jpg)
Kui õpetajana töötanud Siiri Kasak (35) ühel väsitaval nädalavahetusel kodu koristama asus, ei aimanud ta, et see lihtne tegevus muudab tema elu. Sellest, mis algas segaste mõtete vaigistamise vajadusest, sai alguse teekond uue kutsumuseni. Pärast karjäärimuutust aitab Siiri inimestel luua korda mitte ainult nende kodudes, vaid ka nende sees. Lisaks jagab ta ka nippe koristamise kohta, mida inimesed võiksid enda igapäevaelus rakendada.
Milline hetk või sündmus pani teid esimest korda mõtlema, et koristamine võiks olla midagi enamat kui lihtsalt kodune igapäevatoiming?
See tuli täiesti ootamatult. Oli üks eriti väsitav periood – õpetajatöö oli stressirohke, elu kihutas omas tempos ja ma tundsin, et olen hajevil. Ühel nädalavahetusel, kui olin üksinda kodus ja peas oli justkui müratase laes, võtsin kätte ja hakkasin koristama. Mitte kohusetundest, vaid et lihtsalt enda sees mingisugust korda luua.
Ja siis juhtus midagi kummalist. Läbi selle, et ruum muutus, muutus ka minus endas midagi. Mida puhtamaks ja organiseeritumaks sai mu ümbrus, seda selgemaks muutusid mu mõtted. Tundsin, et tegu ei ole lihtsalt koduse koristusega. See oli nagu vaikne teraapia, millest ma ei olnudki enne teadlik. Ma taipasin, et see tegevus pakub mulle rahu ja rahuldust rohkem kui ükski teine asi sel hetkel.
Kuidas reageerisid teie lähedased ja kolleegid, kui kuulsid teie suunamuutusest?
Ausalt öeldes – alguses oli üllatus suur. Palju oli kirju, et milleks ja miks. Kas see on tõsi? Üks inimene lausa hakkas minuga teraapilist vestlust pidama, et miks ma ei peaks seda tegema. Mõni küsis otse: «Kas sa päriselt loobud õpetajatööst koristamise pärast?» Aga kui ma rääkisin, miks ma seda teen, ja nad nägid, kuidas mu silmad hakkavad sellest rääkides särama, siis paljud hakkasid mind mõistma.
Ma ei ole inimene, kes vajab teiste mõistmist või tuge. Minu peamine tugi on minu abikaasa ja lapsed. Abikaasa on väga toetav. Nad ütlevad, et pole mind ammu nii rahulolevana näinud. Nad näevad, et tegu pole lihtsalt koristamisega, vaid päriselt minu kutsumusega.
Mis teid koristamise juures kõige rohkem paelub ja liigutab?
Mind paelub see, kui kiirelt saab ruum muuta inimese sisetunnet. See hetk, kui klient astub sisse ja ütleb: «Issand, ma tunnen, et hingan esimest korda üle pika aja!» See on minu jaoks tõesti hindamatu.
Mind liigutab koristamise nähtav tulemus – see, et saan oma tööga kohe midagi paremaks muuta. Samuti on selles midagi väga usalduslikku, et inimene laseb sind oma koju, kõige isiklikumasse ruumi. See on suur vastutus ja samas suur au.
Kõige rohkem liigutab mind teadmine, et saan koristamise kaudu inimestele tagasi tuua selgust, rahu ja rõõmu. Minu unistus on sellest väikesest algusest kasvatada midagi suuremat – teenust, mis on nii professionaalne kui ka sügava tähendusega.
Kas oskate tuua näiteid, kuidas või kus olete kõige selgemalt tajunud, et koristamine korrastab ka inimese sisemaailma?
Absoluutselt. Kõige selgemalt tajun seda siis, kui lähen koristama koju, kus on olnud näiteks raske lahkuminek, depressioon või lihtsalt kuhjunud elu. Ruumi energiast on tunda, et see on justkui seisev ja raske. Aga kui hakkan tööle ja ruum hakkab muutuma, muutub ka inimese olek. Inimesel langeb justkui koorem õlult. Ja tihti on inimestel meeletu ajapuudus, eriti praegusel kiirel elutempol.
Mul on olnud klient, kes alguses vabandas ebamugavalt, et «kõik on käest ära läinud». Aga koristamise käigus ta hakkas rääkima, avanema, naerma. Kui lõpuks kõik oli korras, ütles ta pisarsilmil: «Ma tundsin esimest korda, et mu elu pole lootusetu.» See hetk jääb mulle alati meelde. Ehk ta tundis, et saab ennast avada ja lihtsalt rääkida.
Kuidas mõjutab ruumi korrasolek inimese enesetunnet ja meeleolu teie kogemuse põhjal?
Korras ruum on nagu puhas hingetõmme. Kui su ümber on segadus, on su sees ka segadus. Inimesed võivad harjuda kaosega, aga nad ei tea, kui suur kergendus on see hetk, kui kõik saab korda.
Korrasolek tähendab, et igal asjal on oma koht, ja selle kaudu tekib ka inimeses tunne, et tal on jälle kontroll. Ja kui see tunne taastub, hakkab inimene sageli ise tegema uusi, positiivseid samme ka muudes eluvaldkondades.
Kolm koristuspõhimõtet, mida iga inimene võiks oma igapäevaelus rakendada
1. Ära kogu, vaid hoia valikuliselt. Me ei vaja kümmet kruusi, nelja katkist laualampi ja sahtlitäit kraami, mida äkki kunagi läheb vaja. Kui asjal pole kindlat eesmärki ega toeta sinu igapäevast elu, lase tal minna.
2. Väike reegel: kui mingi asi võtab vähem kui ühe minuti (nt sokkide ärapanek, tassi pesemine, prügikoti vahetamine), tee see kohe ära. Need pisiasjad kuhjuvad kiiremini, kui arvata oskame.
3. Korista alade kaupa, mitte tunnete järgi. Inimesed alustavad sageli emotsiooni pealt, et täna koristan kogu kodu ära ja lõpetavad poole peal. Palju tõhusam on jaotada kodu aladeks ja võtta iga päev üks konkreetne ala (nt ainult köögisahtlid või vaid magamistoa riidekapp). Tulemus on püsiv ja motivatsioon kestab.
Kas teil on välja kujunenud kindel süsteem või filosoofia, mille järgi te kodusid korrastate?
Jah, mul on oma kindel süsteem ja filosoofia, mille järgi ma kodusid korrastan. Minu moto on lihtne: korras kodu tähendab rahulikku meelt. Iga koristus koosneb minu jaoks kolmest kihist. Esiteks vaatan, kas ruum on puhas ja korras – tolm on kadunud ja kõik on visuaalselt kena ja puhas. Seejärel kontrollin, kas kõik asjad on loogilises kohas ja kas ruumi ülesehitus toetab inimese igapäevaelu.
Viimasena tunnetan ruumi õhkkonda – kas seal on kerge olla, kas inimene saab seal hingata, keskenduda ja lõõgastuda. Minu jaoks pole tähtis ainuüksi see, et põrand säraks, vaid hoopis see hea tunne, mis pärast koristust ruumis valitseb. Ja just seda tunnet kliendid kõige rohkem hindavad ning selle pärast nad mind tagasi kutsuvad.
/nginx/o/2025/06/03/16891188t1h8fe2.jpg)
Mis on koristamisel see osa, mida inimesed tavaliselt alahindavad?
Ma arvan, et koristamisel alahinnatakse kõige rohkem seda, kui tugev emotsionaalne side inimestel oma asjade ja keskkonnaga on. Sageli arvatakse, et lihtsalt ei viitsita koristada, aga tegelikult on asi selles, et on raske millestki loobuda – olgu need siis esemed, vanad harjumused või isegi segadus, millega ollakse harjunud, kuigi see väsitab.
Samamoodi jääb tihti tähelepanuta see vahepealne seis – kui kodu on juba üsna korras, aga mitte veel täiesti. Seal on lihtne käega lüüa, sest lõpptulemus pole veel näha. Aga just siis on oluline jätkata. Koristamine ei peakski olema mingi ühekordne suur pingutus, vaid pigem eluviis – väikesed järjepidevat otsused iga päev.
Te mainite, et soovite koristusteenust viia uuele tasemele. Kuidas see teie nägemuses välja näeb – kas see tähendab mingit uut teenusekontseptsiooni, koolitusi, raamatut?
Minu eesmärk ei ole lihtsalt pakkuda puhast kodu, vaid aidata inimestel leida rohkem selgust ja rahu oma igapäevases elus. Ma ei taha, et see oleks lihtsalt tüüpiline teenus, et tuleme ja koristame, vaid pigem kogemus, mis loob korda nii kodus kui ka peas.
Tulevikus näen sellel suunal arengut näiteks koolituste ja töötubade näol – inimestele, kes tahavad paremini oma kodu juhtida või kellel on keeruline asjadest lahti lasta. Teemad nagu emotsionaalne korrastus või kodune rahu on mulle väga südamelähedased.
Plaane on palju, aga liigun nende poole samm-sammult ja läbimõeldult. Lõppkokkuvõttes ei ole see lihtsalt koristamine – see on elustiil.
Kuidas te ise hoolitsete selle eest, et koristamisega ei tekiks läbipõlemist või üleväsimust?
Mul on kaks kuldreeglit, mis aitavad läbipõlemist vältida: selged piirid ja korralik puhkus. Teen oma tööd südamega, aga olen õppinud, et ei saa teiste kodusid korrastada, kui ise olen väsinud. Seega luban endale regulaarselt pause, hoolitsen oma keha eest ja võtan aega lihtsalt olemiseks. Mul on ka oma väikesed toetavad rituaalid – näiteks jooksen pärast tööd või lähen vaiksele jalutuskäigule. Need hetked aitavad mul tõesti taastuda rohkem, kui paljud oskavad arvata.
Kui te mõtlete oma töö mõjule, siis milline on olnud seni kõige meeldejäävam tagasiside mõnelt kliendilt?
Üks kõige meeldejäävamaid hetki oli siis, kui klient ütles mulle pärast koristust: «Sa ei puhastanud ainult mu kodu. Sa aitasid mul uuesti hingata. Siiri, sa oled ingel.» Need sõnad jäid mulle väga sügavalt meelde. Ma tundsin, et see kodu ja inimene selle sees vajasid uut algust. Just sellised hetked kinnitavad mulle, et see, mida ma teen, pole lihtsalt töö, vaid päriselt tähenduslik.
Mida soovitate inimestele, kes tunnevad, et nende kodu on segamini ja peas valitseb samal ajal ka kaos?
Soovitaksin alustada väga väikestest sammudest – näiteks korrasta üks laud, üks sahtel või üks riiul korraga. Kodu korrastamine ei lahenda küll kõiki eluprobleeme, aga annab sulle tunde, et midagi on sinu kontrolli all. Tihti piisabki just sellest, et alustada ka muude asjadega ja edasi liikuda.
Ja kui tunned, et ei jaksa, ei oska või lihtsalt ei taha üksi sellega tegeleda, siis just sellepärast ongi olemas puhastusteenus. Me ei tule lihtsalt koristama, vaid aitame sul alustada uuesti või lihtsalt rajale tagasi.
Mis teid praegu kõige rohkem innustab ja edasi viib?
Mind innustab kõige rohkem teadmine, et iga koristustöö, mille ma teen, on tegelikult väike taaskäivitus kellegi elus. See pole lihtsalt tolmu või segaduse eemaldamine, vaid see on võimalus tuua inimestele tagasi rahu, kergus ja hea enesetunne. Mõelda, et minu töö aitab kellelgi teisel sügavamalt hingata ning tunda end kodus tõeliselt hästi, on vägagi eriline ja motiveeriv.
/nginx/o/2025/06/03/16891190t1hcdce.jpg)
Lisaks annab mulle jõudu ja energiat ka minu unistus – luua midagi täiesti enda oma, mis tuleb südamest ja millel on sügav missioon. Ma tahan ehitada üles teenuse, mis on rohkem kui lihtsalt koristamine – midagi, mis aitab inimestel leida sisemist rahu ja paremat elukvaliteeti.
Millest unistate veel – kas koristusmaailmas või elus üldisemalt?
Ma unistan sellest, et koristust ei nähtaks enam kui lihtsalt musta tööd, vaid kui midagi väärtuslikku, austusväärset ja tõeliselt tähendusrikast. Ma unistan tiimist, kellega jagame sama kirge ja mõtteviisi.
Unistan sellest, et inimesed tunneksid end oma kodus päriselt hästi, turvaliselt ja rahulikult. Ja et nad mõistaksid, et abi küsimine ei ole nõrkuse märk, vaid hoopis tugevus.
Puhas kodu ei ole mingi luksus, vaid alus rahulikule meelele, parematele suhetele ja sisemisele vabadusele. Kui seda kõike on üksi korraga liiga palju kanda, siis ongi aeg küsida abi. Ja mina olen selleks olemas.
