:format(webp)/nginx/o/2024/12/16/16548950t1h2690.jpg)
Kui Škoda mullu suvel Tallinna loomade varjupaika jõudis, katsid tema keha kohutavad põletushaavad. Keegi ei tea, mis temaga juhtus, kuid vapper hiirekütt paranes üllatavalt hästi, leidis uue kodu, kus naudib nüüd elu täiel rinnal.
Škoda (varjupaiga nimega Printsessi) perenaine Dana meenutab, et esimest korda kassi vaatama minnes võttis ta juba kaasa transpordipuuri, sest oli kindel, et võtab kassi endale koju.
«Kui ta tuppa toodi, ei tundnud ma teda esialgu äragi – ta oli puhas, karv taas kasvanud, väliselt terve. Mul tuli pisar silma, kui mõistsin, et see on minu uus pereliige paljudeks aastateks. Ta tuli julgelt lähedale nii mulle kui varjupaiga töötajatele, ei kartnud inimesi. Mind hämmastas, kui hell ja tänulik ta oli ning kui tähelepanelikult ta inimest kuulab – tundus, nagu ta mõistaks iga sõna,» rääkis ta nende esimest kohtumisest.
Vaata ka videot kassi imelisest muutumisest:
Nüüdseks on Škoda ja Dana koos elanud juba üheksa kuud ning kui muidu on varjupaiga kassid uues keskkonnas esialgu üsna arglikud, siis Škoda puhul see sugugi paika ei pidanud. Tema kohanes perenaise sõnul uue koduga ülikiiresti ning armastab väga oma perenaise jäägitut tähelepanu.
Rääkisime Danaga pikemalt, millised põnevad oskused Škodal veel varuks on.
Kuidas tekkis mõte kodu pakkuda just varjupaiga kassile?
Mind õpetati juba varakult loomi armastama ja nende eest hoolt kandma. Ma ei jää kunagi ükskõikseks, kui näen looma, kes vajab abi – olen korduvalt aidanud tänavatel hulkuma jäänud või hüljatud kasse ja koeri. Koos emaga oleme ka aidanud vigastatud metsaelanikke, nagu linde, oravaid ja jäneseid.
Koolis kirjutasin uurimistöö Tallinna varjupaikadest. Selle pärast käisime varjupaikades abiks, kogusime annetusi ja viisime läbi loomatundlikkuse tunde lastele.
Usun, et iga loom väärib armastust – olenemata tema päritolust, tõust, vanusest või eripäradest. Imestan ja hindan väga varjupaikade töötajate isetut tööd. Selleks, et neid toetada, teen igal kuul annetusi ning teadsin alati, et kui võtan looma, siis just varjupaigast.
/nginx/o/2025/06/06/16899919t1h9cb7.jpg)
Kuidas te sobiva kassi leidsite?
Ühel õhtul nägin Instagramis postitust Printsessist, mis liigutas mind sügavalt. Mul ei olnud sel hetkel plaanis kohe looma võtta, kuid tema jäi mulle hinge. Hoolimata kohutavatest vigastustest paistis temast siirus ja hellus inimeste vastu. Kuigi ta polnud enam kassipoeg ja trauma võis olla jätnud tagajärgi, teadsin, et tahan just teda. Ma ei kaalunudki teisi kasse.
Kuidas tal uue koduga kohanemine läks?
Kui ta koju tõin, ootasin, et ta peidab end uue keskkonna tõttu. Olin selleks isegi talle turvalised kohad valmis seadnud. Aga minu üllatuseks astus ta rahulikult puurist välja, nuusutas kõik läbi ja õhtuks juba lebas rahulolevalt minu kõrval diivanil. Nüüd tunneb ta end koduselt – vahel tundub, et justkui mina elan tema juures, mitte vastupidi.
Missuguse iseloomuga kass Printsess on? Kuidas ta on selle aja jooksul muutunud?
Ta on väga inimlembene ja hell. Samas on tal ka oma iseloom, mille eest varjupaiga töötajad mind kohe hoiatasid. Ta teab täpselt, mida tahab, ja kui miski ei sobi, võib ka käpaga lüüa. Aga see on ju loomulik – ta on elusolend, mitte mänguasi.
Tal on huvitav iseloom: kord rahulikult lamamas, siis jälle tormab mööda korterit ringi. Väga omanäoline ja armas kass.
/nginx/o/2025/06/06/16900012t1hcdc0.jpg)
Kuidas tal tervis on? Kas läbielamised on jätnud oma jälje?
Ma sain kohe aru, et nii tõsiste vigastuste järel võivad jääda pikaajalised tagajärjed ning olin selleks valmis. Välised haavad on kenasti paranenud. Kahjuks on tal jäänud probleem hingamisteedega – ta köhib aeg-ajalt.
Kogu aeg on ta Univeti kliiniku veterinaari järelevalve all. Tahan südamest tänada loomaarst Abella Allikut – tema professionaalsuse, hoolivuse ja siira soovi eest Škodat aidata. Tänu temale tunnen, et saan arsti täielikult usaldada, ja näen selget paranemise märki. Isegi kass läheb hea meelega arsti juurde.
Kui ta augustis kaalus vaid 1,8 kilogrammi, siis nüüd on ta saavutanud täiesti normaalse kehakaalu – kliinikus kutsutakse teda isegi hellitavalt pontšikuks.
Kas tal on mõni eriline oskus või omadus?
Jah, ta on väga truu – ta ei jäta mind hetkekski. Me magame koos, teeme süüa koos, ta «aitab» kõigis majapidamistöödes. Isegi kui ma vannis käin, istub ta rahulikult vanni äärel ja valvab mind.
Ta on väga jutukas – annab alati märku, kui tahab tähelepanu, maiust või et talle visataks mänguasi. Üks kõige üllatavamaid omadusi: ta toob mänguasja tagasi, kui selle viskan. Täpselt nagu koer!
Vaata seda videost:
Kas ja miks soovitate teistelgi võtta looma just varjupaigast?
Soovitan kõigile, kes on valmis looma võtma ja tema eest vastutama, võtta ta just varjupaigast. Need loomad vajavad armastust ja on teile elu lõpuni tänulikud.
Kas sooviksite veel midagi lisada?
Tahaksin lisada, et muutsime tema nime Printsessist Škodaks. Nimi tuleneb vene sõnast «Шкодина» ehk ulakas, vallatu. See sobis talle ideaalselt, sest ta ei käitunud kunagi nagu tõeline printsess, vaid oli pigem nagu uudishimulik laps.
/nginx/o/2025/06/06/16900015t1h7181.jpg)
