/nginx/o/2025/06/12/16917715t1h5cc9.jpg)
Jüri ja Mari olid noored ja õnnelikud. Abiellusid, punusid kodulaenuga pesa, sündis laps. Ühel päeval haaras Jüri spordikoti ja kihutas trenni. Ja siis – põmm! Jüri lendas mootorrattaga ülepea kraavi…
Tragöödiast on nüüd möödas kümme aastat. Mari on ikka veel noor ja ilus, kasvatab üksi kümneaastast poega. Juba ammu räägivad sugulased ja sõbrad talle, et aeg on leinast üle saada ja eluga edasi minna.
Aga Mari hoiab magamistoas Jüri kiivrit ja trenniasju nagu altaril ning ütleb nõuandjatele, et keegi ei suuda talle Jürit asendada. Mul poleks ju probleemi uue suhtega alustada, kui me Jüriga oleksime suure tüliga lahku läinud, aga tema võeti minult ära keset puhast õnne, ütleb Mari.