Skip to footer
Saada vihje
Tellijale

5 KÕIGE HARULDASEMAT PAIKA Kas tead seda kohta Maal, mis on kosmosele lähemal kui ükski linn?

Meie planeet on täis paiku, mille ilu ja erakordsus võtavad hingetuks – ent mõnda neist poleks inimene justkui kunagi pidanud avastamagi. Olgu selleks karm loodus, ohtlik ökosüsteem või lihtsalt täielik isoleeritus – need kohad ei oota külastajaid. Ometi kannavad nad endas lugusid, mis tõestavad, kui imeline ja samas ettearvamatu võib meie emake maa olla. Siin on viis paika, mis jäävad enamiku jaoks kättesaamatuks, kuid mille ilu ja müstika ületavad kõik «maised piirid».

Surtsey saar, Island – paik, kus Maa sündis uuesti

1963. aastal lõid veealused vulkaanipursked Islandi lähedal täiesti uue saare – Surtsey. See oli nagu planeedi taaskäivitusnupp: paik, kus elu pidi algama nullist. Saart on alates selle sünnist rangelt kaitstud ning sinna tohib siseneda vaid teadlaste eriloaga.

Fakt, mis paneb mõtlema: Surtsey on üks väheseid kohti maailmas, kus teadlased saavad jälgida, kuidas elu tekib ilma inimese sekkumiseta – esimesed taimeliigid ilmusid juba kaks aastat pärast saare teket, lindude abil.

Surtsey saar, mis kuulub Islandile, tekkis 1963. aastal vulkaanipurske tagajärel.

Ilha da Queimada Grande ehk Maosaar, Brasiilia – surmavalt kaunis paradiis

Atlandi ookeanis, umbes 30 km kaugusel Brasiilia rannikust, asub saar, kus inimesel pole kohta – sõna otseses mõttes. Maosaarel elab hinnanguliselt üks madu ruutmeetri kohta ning sealne tuntuim elanik on kuldne odahammasrästik, kelle mürk on nii tugev, et see võib inimese mõne tunniga tappa.

Fakt, mis jahmatab: saarele on keelatud astuda isegi Brasiilia relvajõududel ilma eriloata, kuna inimelude kaotused olid varem sagedased. Isegi teadlasi lubatakse sinna vaid teatud ajavahemikel ja spetsiaalsete turvameetmetega.

Maosaar, kus on üks madu ruutmeetri kohta.

Vaata ka põnevat National Geographicu tehtud lühifilmi sellest saarest!

Point Nemo – kõige üksildasem punkt Maal

Vaikse ookeani südames asub üksik paik nimega Point Nemo, mille läheduses pole ühtegi maismaaühikut – 2688 km igas suunas. See on niivõrd eraldatud, et kõige lähemal olevad inimesed on sageli rahvusvahelise kosmosejaama (ISS) pardal!

Fakt, mis viib mõtted kosmosesse: seda paika kasutatakse ka kosmoselaevade kalmistuna.

Ümbritsevasse eikellegimerre juhivad ja kukutavad mitmed riigid kanderakette, tehiskaaslasi ja mehitamata kosmoselaevu. Kosmoseprügi tõttu kutsutakse sealset sügavat ookeanipõhja kosmoseprügilaks või kosmosekalmuks. Praeguseks on sinna uputatud umbes 300 kasutusest kõrvaldatud kosmoselaeva, sealhulgas säilmed stratosfäärist troposfääri põlenud kosmosejaamadest Tiangong-1 ja Mir-1 (120 tonni).

2030. aastate alguses plaanitakse sinna uputada rahvusvaheline kosmosejaam ISS (450 tonni), millega ligi 330–410 km kõrgusel termosfääris ülesööstvad meeskonnaliikmed ongi tihti lähimateks inimesteks punktile Nemo. Aucklandi-Santiago vahelised lennuliinid ületavad samuti läbipääsmatuse poolust, harvem teevad seda Vendée Globe'il ja The Ocean Race'il osalevad jahtlaevad. (Vikipeedia)

Vaikse ookeani südames asuv Point Nemo, mille läheduses pole ühtegi maismaaühikut – 2688 km igas suunas.

Socotra saar, Jeemen – nagu teine planeet

Socotra saar India ookeanis on nii kummaline, et NASA uurijad on naljatledes öelnud, et see meenutab rohkem Marsi kui Maad. Saare taimestikust umbes 37 protsenti on unikaalne, st ei kasva mitte kuskil mujal maailmas. Kõige tuntum on lohepuu, mille veripunane mahl meenutab tilkuvat verd.

Fakt, mis hämmastab: Socotra on olnud isoleeritud üle 20 miljoni aasta – seetõttu on sealne elustik arenenud täiesti omasoodu ja sageli täiesti väljastpoolt arusaamatu loogikaga.

@placesunleashed Would you travel to Socotra? #traveller #tourism #tourist #traveling #beautifuldestinations #earth #destination #tourists #travel ♬ snowfall - Øneheart & reidenshi

Lascaux' koopad, Prantsusmaa – inimkonna iidne kunstigalerii, mida ei tohi näha

1940. aastal avastasid neli poissi Prantsusmaal koopad, mille seinu kattis tuhandeid aastaid vana koopakunst. Lascaux' koopamaalingud, mis on kuni 20 000 aastat vanad, on niivõrd haprad, et tänapäeval sinna enam inimesi ei lubata – isegi hingeõhk võib kahjustada õrna mikrokeskkonda.

Fakt, mis ajab külmavärinad peale: aastal 1963 suleti koopad avalikkusele, sest külastajad põhjustasid mikroskoopiliste hallituse osakestega maalingute hävimist. Nüüd saab imetleda koopateoseid ainult täpse koopiaversiooni kaudu.

Vezere org, Prantsusmaa. Lascaux' koopad.
Kommentaarid

Teised ajakirjad

Tagasi üles