/nginx/o/2025/06/20/16940335t1h1fe7.jpg)
Jaaniõhtul ja suvisel ajal veedame suure osa ajast õues. Tänavune niiske kevad on aga olnud soodne kõiksugustele putukatele, sealhulgas sääskedele. Õnneks leiab taimemaailmast mitmeid liike, mille lõhn vereimejatele ei meeldi ja millega agressiivseid pinisejaid eemale peletada.
Tüütud putukad saabuvad kohale inimestest õhkuva soojuse ja süsihappegaasi peale, ent neid peibutavad ka muud lõhnad. Sellest, mida oleme söönud või joonud, sõltub ka meist erituv lõhn.
Nagu kõiki kahjureid, on ka vereimejaid putukaid võimalik eemale hoida eksitamise teel ehk lõhnapeletite abil. See tähendab, et objekt peab lõhnama tavapärasest hoopis võõralt ja putukale ebameeldivalt. Selleks võib kasutada aromaatseid eeterlikke õlisid sisaldavaid taimi, eriti ei meeldi sääskedele ja paljudele teistele putukatele tsitruste, müntide ja lavendli lõhn. Tõhusad on ka eukalüpt ja teepuu, mis meie aedades küll ei kasva, ent mille tilku apteekides müüakse.
Tähklavendel (Lavandula angustifolia) on üks hinnatumaid ja mitmekesisema toimega taimi oma eeterlike õlide sisalduse tõttu. Ta sobib kasvama ka kuivematesse kasvukohtadesse, sest niiskust, eriti sügisest kevadeni seisvat vett ta ei talu. Eesti külmemates piirkondades võib tähklavendel saada külmakahjustusi, seepärast tasub teda talvel ka katta.
Kuivas ja liivaseguses pinnases peab ta talvedele hästi vastu, pigem ilmnevad talvekahjustused kohtades, kus pole tagatud piisav drenaaž. Kevadel võib kahjustada saanud võrsetipud tagasi lõigata, taim taastub üsna kenasti.
/nginx/o/2025/06/20/16940339t1ha58f.jpg)
Lavendel on suurepärane lõhna- ja maitsetaim, mida sobib kasutada nii toidus kui ka mitmesuguste hädade leevendamisel. Lavendlil on rahustav ja valuvaigistav toime, samuti aitab ta leevendada putukahammustustest tekkinud sügelust.
Samalaadse tugeva toimega on ka meil müüdav prantsuse lavendel (Lavandula stoechas), kelle õied on tähklavendli omadest suuremad ja silmapaistvamad, ent tema meie kliimas õues ei talvitu. Rõdul ja terrassil aga kasvab ta probleemideta hilise sügiseni.
Sidrunaloisia (Aloysia citriodora) on samuti oma tõhusust tõestanud, ta kuulub paljudesse looduslikesse putukatõrjevahenditesse. Ta sobib suurepäraselt istumiskohtade lähedusse ning on kaunis ka õitsedes. Tema helelillade õitega õhuline õisik meenutab veidi sirelit ja aromaatsed lehed säilitavad oma lõhna ka kuivatatult.
Lehti tasub talveks tallele panna, kuna sidrunaloisiast saab suurepärase tee, aga taime tsitruseline mekk on roogades suurepärane sidrunikooreasendaja. Taim kasvab kuni meetrikõrguseks, kuid talvitumiseks on meie talved talle liiga külmad ning seepärast tuleb sidrunaloisia viia talvitumiseks siseruumidesse või soetada kevadel uued taimed.
Rosmariin (Rosmarinus officinalis) on Vahemere-äärne soojalembene taim, kes avamaal või rõdul-terrassil kasvab öökülmavabal perioodil kevadest sügiseni, talveks aga tuleks ta kolida siseruumidesse.
Taime puudutades eritub sellest äratuntavat intensiivset lõhna, mis inimestel soodustab keskendumist, mõjub antibakteriaalselt ning peletab verd imevaid putukaid. Seepärast sobib ta hästi suviste istumiskohtade lähedusse. Sügiseni aiamullas kasvatamiseks tuleks talle valida vett hästi läbilaskev ja päikesepaisteline kasvukoht.
/nginx/o/2025/06/20/16940337t1h93d3.jpg)
Rosmariin kasvab päris aeglaselt, seepärast on kõige lihtsam lahendus edasi kasvatada poest ostetud suuremat taime. Niiskust ta ei kannata, seepärast ei ta meil külmas ja sulailmarohkes talves õues ka hästi ei talvitu. Talvel on talle parim jahe, valge ja kuiv koht siseruumides, kus temperatuur püsib 5–10 kraadi vahel.
Igihalja taimena püsib rosmariin elus ka talvel ning sobivate tingimuste korral hakkab siis isegi õitsema. Kastetakse talvel vajadusel, ent õitsemise ajal muidugi rikkalikumalt. Suvel ja õitsemise ajal võib teda turgutada ka maitsetaimedele mõeldud väetiselahusega.
Mündid (Mentha ssp) on samuti ühed tugevatoimelised taimed, mida kasutatakse nii toiduaine-, farmaatsia- kui ka kosmeetikatööstuses. Enamik neist talvitub meie tingimustes üpris kenasti, kõige külmaõrnemaks võib osutuda harilik piparmünt. Kõik mündid levivad jõudsalt maa-aluste võsundite abil ja seepärast tasub neid kasvatada igast küljest piiratud aladel või peenrakastis.
Müntidel on rahustav ja antibakteriaalne toime, ent need peletavad nii värskena kui ka kuivatatuna sääski, koisid, kärbseid ja ämblikke, samuti leevendavad putukahammustusejärgset nahakihelust. Piparmündiõli võib leevendada isegi peavalusid.
/nginx/o/2025/06/20/16940338t1h1b33.jpg)
Samalaadset peletavat toimet putukatele avaldavad ka naistenõgesed (Nepeta spp), kelle õisi ja lehti võib samuti putukate eksitamiseks riietele ja nahale hõõruda. Teisalt meeldib naistenõgeste lõhn kassidele, mistõttu kutsutakse taime inglise keeles kassimündiks.
Tüümian (Thymus) ehk liivatee on tuntud sääsepeleti, keda kasutatakse tänapäeval malaariasääskede tõrjumisel; keskajal tõrjuti tüümiani abil isegi katku. Taimel on desinfitseeriv ja antibakteriaalne toime, temast tehtud tee alandab vererõhku ja leevendab köha, samuti on ta oluline väga paljude toitude maitsestamisel.
Aed-liivatee (Thymus vulgaris) on 20–40 cm kõrgune põõsakujulise kasvuga taim, kes talvitub aias päikeselisel ja vett hästi läbilaskval kohal probleemideta. Temast on saadaval palju erineva lehe- ja õievärviga kultuursorte, söödavad on nad kõik. Kevadel võiks teda tugeva päikese eest varjutada.
Ravimtaimena on tuntud ka meie looduslik nõmm-liivatee (Thymus serpyllum), kes on oma tugeva lõhnaga samuti efektiivne sääsepeletaja.
Tee ise looduslik sääsepeletuslahus!
/nginx/o/2025/06/20/16940336t1h013d.jpg)
- Üks võimalus on istumiskohad putukatele eemaletõukavalt lõhnavate taimedega ümbritseda, ent kui sääsed on väga tigedad, siis tuleks nende taimede lehtedega end ja riideid hõõruda, et lõhn kauem püsiks.
- Proovida tasub ka koduse sprei tegemist, millega end aeg-ajalt piserdada. Kasutada võib eespool kirjeldatud taimi, ent ka teisi eeterlikke õlisid sisaldavaid või kuivatatud ürte. Kuivatatud ürte lisada poole väiksem kogus.
- 2 sl lavendli, tüümiani, sidrunaloisia, piparmündi, basiiliku, rosmariini vm taime lehti, kasutada võib ka nende taimede segu, kõiki ühepalju.
- Taimeosad valada üle tassitäie keeva veega ja lasta kaane all u 30 minutit tõmmata. Jahtunud segu kurnata ja valada spreipudelisse. Lisada võib 10–20 eeterliku õli tilka (sidrunhein, eukalüpt, sidrun jt). Enne iga kasutuskorda loksutada.
- Valmistatud lahust tuleks piserdada või riietele pritsida iga tunni-paari möödudes. Keemilise ja mürgise kemikaaliga võrreldes on toime küll lühiajalisem, ent puuduvad terviseriskid. Siiski tasub tundlikumatel inimestel lahust eelnevalt nahal testida, näkku ja limaskestadele sattumist vältida. Heledatele riietele pritsimine omal vastutusel. Tõmmis säilib külmkapis kuni kaks nädalat, ent kui lisada sellele piiritust või viina, säilivusaeg pikeneb.