INSPIREERIV ⟩ Kanadalane, kes õppis eesti keele ära äpi kaudu: «Te ei ole üldse nii tagasihoidlikud, kui arvate!»

Christin Krassajakirjanik

16. jaanuar 2024, 21:11

Will Morley on 25-aastane kanadalane, kes otsustas ühel heal päeval, et võiks ära õppida eesti keele. Appi tuli talle selleks eestlaste endi loodud Speakly keelerakendus, eesti sõbrad ning südikus ja ülim tahe. Nüüd käib Will aeg-ajalt Eestis, et visata sõpradega üks mõnus leil, supelda meie karges Balti meres ning niiviisi veelgi rohkem Eesti kultuuri sisse sukelduda.

Kanadas Alberta linnas preeriate ja mägede vahel üles kasvanud ning hiljem mööda maailma ringi reisinud Villu (nii soovib ta, et teda kutsutakse) töötab New Yorgis tehisintellekti insenerina. Tema esimene kokkupuude Eesti kultuuriga oli 12-aastaselt, kui ta hakkas sõbrustama Kanada-Eesti väliseestlastega. «Ma kuulsin oma sõprade Aleksa, Vanessa ja Joshi ema rääkimas eesti keeles. Nad õpetasid mulle seepeale kaks lauset, mis on mul tänaseni hästi meeles: «ema helistas» ja «ma pillasin vett maha». Villu sõprus Goldi perekonnaga tugevnes iga päevaga ning üsna pea kutsuti ta ka osa saama nende jõuludest — «Kuulsin neid ja nende sugulasi rääkimas eesti keeles ja siis sain aru, kui ilus keel see on!»

Samal teemal

Reis

15. jaanuar

Suur lugu

Roald Johannson: meid viidi pimedasse ruumi, kus olid kurjade nägudega araablased (1)

Villu (paremal) oma perega. Foto: Erakogu

Ei möödunud kaua, kui Villu tõmbas alla eestlaste keelerakenduse Speakly ning asus hoolsalt keelt õppima.

«Alguses olin väga aeglane. Mu esimene motiiv ei olnud keel täielikult selgeks õppida, vaid, et ma saaksin ainult aru ning oleksin võimeline sõprade perekonnaga suhtlema.»

«Eesti keel on Põhja-Ameerikas salakeel. Kasutan ikka tihti võimalust rääkida oma väliseestlastest sõpradega tänaval eesti keeles, siis kõik vaatavad ja mõtlevad, et mis keel see küll on.»

Samal teemal

Naine

24. veebruar

Suur lugu

KAOB KEEL, KAOB RAHVAS ⟩ «Ma kolisin Eestisse, sest mu vanavanemad ei saanud.» Kahe Kanada väliseestlanna südamlik lugu (1)

Kuidas siis keeleõpingud välja nägid?

Keele õppimine on minu meelest teoreetiliselt lihtne, aga praktikas raske. Selleks on vaja kolme asja: arusaadav sisend, julgus ja aeg.

See esimene on kõige olulisem ja alguses ka väga raske. Mõne aja möödudes muutub see lihtsamaks, sest siis saad juba natuke aru ning saad kasutada telekat, raadiot või lugeda raamatut selles keeles.

Samuti muutud sa ajapikku julgemaks. Tõsi, siinkohal võib sotsiaalsetel olemistel kaasa aidata ka alkohol. Aga mida varem sa õpid, et vead on olulised ning neile tuleb tähelepanu pöörata, seda kiiremini sa hakkad ennast ka võõras keeles mugavamalt tundma. Viimane omadus ehk aeg võtab lihtsalt väga kaua aega. Sõna otseses mõttes.

Minu keele teekond oli pikk ja keeruline. Alguses, mil ma ei teadnud sellest keelest mitte midagi, siis õppisingi kõike äpi kaudu. See aitas mul selgeks saada esimesed sõnad, kuulda selle kõla ja aru saada primaarsest grammatikast.

Villu on aktiivne ka korporatsioonielus. Foto: Erakogu

Mõne aja pärast leidsin juba eesti keele kursuse Toronto ülikoolist. See oli ka esimesi kordi, kus pidin päriselt inimeste ees rääkima. Samal ajal hakkasin ka raamatuid lugema. Alustasin Harry Potteri esimese raamatuga, sest see on lasteraamat, mille sisu ma juba teadsin. Algus oli üliraske ja aeglane, aga pärast esimest raamatut ei olnud mul enam vaja ingliskeelset osa kõrvale.

Siis pärast neid ma osalesin metsaülikoolis (1966. aastal loodud väliseestlaste kogukond, kes saavad iga aasta Põhja-Ameerikas kokku, et käsitleda eestluse teemasid), kus ma olin samuti sunnitud tegema kõike eesti keeles. Alguses oli väga ebamugav, aga hiljem sain aru, et see andis mulle tohutult palju enesekindlust juurde.

Pärast seda oli lihtsalt harjutamise küsimus. Üritasin nii palju inimestega suhelda, kui sain ning osalesin erinevatel üritustel. Samuti olen nüüd Eestit külastanud kaks korda ja võin julgelt väita, et iga korraga on ka mu keeleoskus palju paremaks läinud.

Milline on sinu arust eesti keel?

See on väga eriline ja ilus, aga päeva lõpuks on tegu keelega nagu iga teisegagi — see on viis suhtlemiseks ning sellel on kõik keelele omased tunnused olemas (tegusõnad, nimisõnad, käänded, pöörded jne). See on minu meelest väga loogiline keel — käändeid on palju, aga need on väga lihtsad.

Ainus, mis tundub mulle väga raskena ka praegu, on see, millal kasutada esimest kolme käänet. Teen selles vigu kogu aeg. Minu meelest kõige raskem asi eesti keeles on, millal kasutada esimest 3 käänet.

Sa oled käinud siin nüüd mitu korda. Mis sulle Eesti puhul meeldib?

Esiteks meeldib mulle väga Tallinna vanalinn. Kuigi Euroopas on neid palju, siis Tallinna oma on eriti äge.

Teiseks, mulle väga meeldib siinne laulmis- ja muusikakultuur. Rahvalaulud on alati lõbusad ja Eestis on neid palju. Mulle meeldivad veel šoti, iirimaa või kanada rahvalaulud ning sõpradega laulame neid tihti. Ka siin Eestis ja see on alati ülilahe olnud.

Ja kolmandaks, inimesed. Ma ei tea, kas sellepärast on kõik nii sõbralikud ja toetavad minu suhtes, et olen teinud justkui midagi haruldast. See, et inimesed on kannatlikud ja lasevad sul proovida, on ülimalt oluline keele õppimiseks.

Ning neljandaks — saun, eriti õllega. See ei vaja vist lahti seletamist?!

Saunakultuur on Villule ja ta sõpradele eriti südamelähedane. Foto: Erakogu

Nii et näed, et võiksid ühel päeval siia kolida?

Miks ka mitte! Praegu on mul küll huvitav töö Põhja-Ameerikas, kuid kui leiaksin mõne huvitava töö Eestis, siis võiksin ennast veenda küll!

Kas sul on ka ette tulnud mõni naljakas või ootamatu olukord Eestiga seoses?

Ma olen tihti mõelnud enne inimesega kohtumist, kas tegu on mehe või naisega, sest ma ei saa kunagi aru, mis nimi on mehe ja mis naise oma.

Mis on midagi, mida sa arvad, et eestlased ise ei pane oma kultuuri kohta tähele?

Öeldakse, et eestlased on väga tagasihoidlik rahvas ning võõrastega ei kipu nad avatud olema. Mina pole küll sellest aru saanud! Võib olla on asi minus, et ma alati proovin uusi suhteid luua. Öeldakse ka, et noored hakkavad liiga palju ingliskeelset slängi kasutama, aga mulle isiklikult meeldib see.

Ja lõpetuseks, mida sa soovitaksid neile, kel plaan kas eesti või mõnda muud keelt õppida?

Ära lasku täiuslikkusesse. Eesmärk on suhelda, mitte rääkida nagu kohalik. Suhtlemisel alustage millestki, millest teile meeldib rääkida — õppige see ära ning kasutage seda suhtlemisel. Näiteks kui ma alguses kellegagi kohtusin, siis inimene küsis alati, miks ma õppisin eesti keelt, kuigi ma olen kanadalane. Kordasin kogu aeg sama vastust nii, et see kulus mulle pähe. Nüüd, kui kellegagi kohtun ja kohe alguses räägin vabalt, siis see annab mulle enesekindlust edaspidises vestluses.

Peate aktsepteerima teatud ebakindlust, et te ei saa kõigest aru ja see ongi normaalne. Mul on olnud palju vestlusi, kus sain vaid poolest toimuvast aru.

Veenduge, et inimene, kellega räägite, oleks teiega samal lehel. Nad teavad, et nad peavad rääkima natuke aeglasemalt ja selgemalt, et saaksite vestlust pidada. Kui vaja, siis öelge neile, et eelistaksite aeglasemalt eesti keeles vestelda. Kui nad ühel hetkel lähevad üle ka inglise keelele, siis sina ole sama kangekaelne edasi ning jätka eesti keeles.

Lõpuks, sotsiaalne ebamugavus on parim motivaator üldse. Sundige end olema sotsiaalsetes olukordades, kus te ei saa ilma parema eesti keeleta osaleda, nii nagu soovite (ei oska teha seda nalja, mida tahtsite, ei suuda vestlust jälgida, ei saa öelda, kuidas te vastuolulise teema suhtes tunnete jne). Avastan alati, et pärast sellises olukorras olemist on mu motivatsioon keelt õppida järgnevateks nädalateks ülikõrge.