INTERVJUU ⟩ Heiki Valner vaprast Vuntsist: paljud ei uskunud, et temast asja saab
19. jaanuar 2024, 10:00
«Väga paljud ei uskunud, et temast üldse asja saab,» ütleb loomapäästja Heiki Valner, kelle eestvedamisel sai elus teise võimaluse kohutavalt õnnetult mitu kilomeetrit auto järel lohisenud koer, keda tuntakse eelkõige nime all Vunts.
Mullu suvel elasid tuhanded Postimehe lugejad kaasa koer Vuntsile, kes lohises mitu kilomeetrit auto järel, kuid kohutavatest vigastustest hoolimata suutis terveneda ja taas jalule tõusta. Veel enam – Vunts on väle sell, kes uue perenaise sõnul suudab sprintida uskumatutel kiirustel. «Ilmselt võiks ta maakerale tiiru peale teha ja siis jääks ka väheks,» lisab Valner naljatades.
Loomapäästja Heiki Valneri sõnul sai Vuntsi uus kodu välja valitud üsna kiiresti ja sujuvalt, sest loomaomaniku taust oli kontrollitud ja äratas usaldust. Kuna Vunts oli väga suurt kasvu koer, ei olnud huvi tema vastu nii suur kui väikeste koerte puhul. Väikestele koertele võib tulla Valneri sõnul lausa sadu kodupakkujaid, aga Vuntsi puhul said paljud siiski aru, et tegu on suure vastutusega ja see koer vajab palju erihoolt ja tähelepanu. «Väga paljud ei uskunud, et temast üldse asja saab,» toob Valner välja.
Õnneks aga läks teisiti. Vapper Vunts kogus annetajatelt üle 30 000 euro, leidis suurepärase kodu Haapsalus ja taastub nüüd läbielamistest hoolsa perenaise käe all.
Sellest, kuidas Vuntsil praegu läheb, saad lugeda siit:
Kas oled nüüd hiljem ka Vuntsil külas käinud või kuidas oled kursis tema tegemistega?
Minu taktika on tegelikult palju lihtsam, ma tean, et on loomaloovutajaid, kes ajavad loomavõtja hulluks, umbes, et saada pilte ja nii edasi... Aga ei, minu hing on rahul, ma tean, et Vunts on heas kodus, ma võin ta selles heas mõttes ära unustada.
Aga kui sa oma karjäärile tagasi vaatad, kas Vuntsi lugu on sinu jaoks teistest meeldejäävam või tõuseb kuidagi esile? Vähemalt lugejate ja annetajate seas oli ta tohutu staar.
Tegelikult minul ei ole vahet, sellepärast et see oli üks haige koer pikast-pikast koerte nimekirjast, kes oli väga katki. Ma ei saa mõõta, et kas see loom oli hullem kui mõni kass või metskits. Raskelt vigastatud loomi on väga palju. Aga päris kindlasti on Vunts üks tähelepanuväärsemaid. Kõik suured edulood saadavad mind elu lõpuni ja teevad head meelt. Veel on tore, et meie veterinaaride tase on väga hea. Samas kriibivad hinge ka mõned ebaõnnestumised, kus me oleme väga tahtnud haiget looma aidata, aga pole seda suutnud...
Valner toob näiteks kass Felixi loo (loe SIIT), kellele omanik kohutava vigastuse tekitas ja kelle katkine selgroog plaaniti terveks teha. See siiski ei õnnestunud ja loom tuli eutaneerida. Valneri sõnul jõuab see lugu ka kohtusse.
Kuidas muidu läheb, kas on ikka palju loomi, kes vajavad aitamist, päästmist?
Töö on nagu inimeste kiirabis: õnnetused juhtuvad, meeldib see meile või mitte, loomad jäävad ju ikka auto alla... Ma ei ole nendest nii palju kirjutanud, sellepärast et keegi ei jõuaks neid lugeda, üks veri ja viletsus kogu aeg. Pigem kasutan taktikat, et siis kui Loomapäästegrupil tõesti enam raha pole, kui on näha, et ravi läheb oluliselt kallimaks, siis teen loo.
Kas Vuntsi edulugu on ka sinu kui kogenud loomapäästja arvates kuidagi teistest erilisem?
Vunts vedas tookord Loomapäästegrupi tegelikult kriisist välja. Tänu tema kogutud annetustele sai terveks ravida veel palju teisi loomi, kes olid väga palju kannatanud. See ongi just eriti tore selle loo puhul, et tõesti selline huvi oli tema vastu. See oli igas mõttes hea edulugu. Oleks muidugi tore, kui selliseid asju ei juhtuks, aga midagi ei ole teha, nad on varem juhtunud ja juhtuvad ka edaspidi, enne ei olnud võimalik neid loomi absoluutselt aidata, aga loomaarstiteadus on edasi arenenud ja meil on võimalik neid nüüd ravida.
Vuntsi ravi läks lõpuks maksma kuskil kümme tuhat eurot, kas on olnud mõni loom veel, kellel on nii suur arve olnud?
Ma ei oska öelda, ma ei ole niisugust edetabelit teinud. Need väga rasked loomad kipuvad kõik, kellel on korduvad operatsioonid, sinna kuskile kümne tuhande alla jääma. Nüüd mõni väga selline Exceli tabeli inimene võib öelda, et kas sellel on ikka mõtet. Tegelikult saab siin ühiseks nimetajaks aitamise soov, empaatiavõime ja armastus. Me oleme tundelised olevused ja proovime aidata nii ühtesid kui teisi.
Praegu ma näen seda, et väga suurele osale inimestest käib looma ravimine üle jõu. Õnnetuste ja vigastuste osakaal on vähenenud, massiliselt on tõusnud eraisikute soov abi saada, just rahalist abi, et vastasel juhul peavad looma hukkama. Minu jaoks on täiesti arusaamatu, et kui palju elab Eestis loomi, kes on täiesti poolsurnuks näljutatud. Ma saan aru, et inimene võis olla äkkvihaga ja viskas kassi aknast välja purjus peaga. Aga kui sa oled täiesti adekvaatne, käid tööl, sul on perekond, kohustused... kuidas sul on siis ketis aianurgas koer, kes ei ole saanud kuu aega järjest süüa...
Toeta: Loomapäästegrupp MTÜ
EE437700771003183318
Selgitus: Felixi ravikulud
Loomapäästegrupi annetustelefonid:
900 1313 – 5 eurot
900 1414 – 10 eurot
900 2323 – 25 eurot