Petmine võib mõne jaoks tähendada seksuaalset akti, teise jaoks ületab mõne siivutu sõnumi saatmine usalduse piiri, kolmanda jaoks võib see hoopis olla pealtnäha süütu pilguheit. Seega truuduse murdmine on iga inimese jaoks väga individuaalne.
Seepärast uurisimegi kaasmaalastelt, kust maalt algab nende jaoks petmine.
Getter (27) – Tehke see vestlus ära, inimesed!
Ma arvan, et petmine on kokku lepitud piiride tahtlik ületamine.
Minu meelest enamike paaride jaoks ongi paika panemata, kas teistega flirtimine on okei ning kust üldse nende jaoks see piir läheb. Osa jaoks on täiesti normaalne, kui teed tšiki-briki kellegagi kuskil välismaal – olen seda mitme tuttava paari puhul näinud.
Petmisele pole ühest mõistet, igaühe jaoks on need piirid, mida nad on oma partneriga läbi rääkinud ja paika pannud. Seda on üliraske käsitleda, kui sul pole oma partneriga see läbi räägitud. Seega, tehke see vestlus ära, inimesed!
Regiina (23) – Vahel piisab vaid mõtetest ja sõnadest, millega oled lisaks partnerile reetnud ka iseennast
Ma arvan, et petmine algab emotsionaalse usalduse murdmisest, mil üks pool leiab end olukordadest, kus oma käitumist tahaks partneri eest varjata. Eks uusi sidemeid ja sõprussuhteid tekib elu jooksul ka vastassugupoolega. Kui aga hakatakse käituma teistmoodi, kui oma partner on silmavaatest väljas, siis varjatakse oma mõtteid ja sidet teistega. See lööb aga tasapisi kiilu suhtesse ja pelgalt süütud mõtted võivad tuua tagajärjeks oma tugevaima sideme lõhkumise.
Eks füüsilise petmisega vaidluskohta pole, samuti ka sõnad on kui füüsiline väljendus. Vahel piisab vaid juba mõtetest ja pilkudest ja süütust flirdist, et kvalifitseeruda petmiseks, kuna siis oled reetnud ka ennast ja oma pühendumust.