«Nii noor ja juba juhtival ametikohal!» Vot sellest ma lähen põlema (2)

Tallinna Kesklinna Põhikooli direktor Ulla Kamp. Foto: Madis Veltman

Kuidas saab klassikaline tubli tüdruk hakkama kooli juhtimisega? Kuidas on muutunud noorte inimeste vaated ja loomus? Tallinna kesklinna põhikooli direktor Ulla Kamp oskab vastata. See särav noor naine on haridusvaldkonda panustanud aastast 2005 ja teeb seda uskumatu kire ja põlemisega! 

Milline õppija te ise olite?

Olin enamasti selline klassikaline tubli tüdruk. Tegin asjad ära, vastasin, pingutasin. Loomulikult oli ka aegu, kui otsisin ennast ja liikusin võib olla mitte kõige paremas seltskonnas. Ühel hetkel mõistsin, kes on mu päris sõbrad, ja sain ree peale tagasi. Minu koolis mõisteti, et inimesed võivad vahepeal sattuda keerulistesse olukordadesse, aga see ei muuda nende väärtust või varasemaid saavutusi tühisteks.

Millised on teie mälestused oma kooli direktorist?

Eks ma teadsin, et ta on tähtis. See tähtis inimene, kes peab kõnesid üritusel. Neid kõnesid pidi kindlasti kuulama. Ja kelle juurde võid suurte jamadega sattuda. Seda ei tahtnud keegi. Ega jah, ma väga ei mõelnud, mida ja miks ta teeb.

Olete varem tegelenud koolijuhtimise kvaliteedi parandamisega. Mis parandamist vajas?

Koolijuhtimisse on vaja tuua kaasaegseid juhtimisvõtteid. Koolijuht ei ole vaid operatiivne juht, kes hoiab kooli igapäevases töös, vaid panustab oma meeskonda, inspireerib ja loob visiooni, kuhu koos liikuda. Oluline on see, et õpetaja tunneks toetust. Peame mõistma, et need on inimesed, kes õpilastele haridust annavad, nendes inimestes on väärtus. Õpetaja peab tundma meeskonna toetust, ta peab teadma, et oma muredest on võimalik rääkida.

Koolijuht Ulla Kamp kinnitab – noored pole hukas, aga nad on erinevad.
Koolijuht Ulla Kamp kinnitab – noored pole hukas, aga nad on erinevad. Foto: Madis Veltman

Alates 2023. aasta augustist olete koolijuht, mil moel varasem kogemuste pagas seda tööd teha aitab?

Sain aru, et ma ei targutanud niisama, vaid seda kõike on päriselt võimalik praktikasse rakendada! Näiteks püüan oma töötajatega pidevas kontaktis olla. Loon ruumi aruteludeks ja julgustan neid murede ja rõõmude korral enda poole pöörduma. See on väga oluline, et õpetajatel oleks tugi olemas.

Kuivõrd lihtsalt tuli otsus koolijuhina tööle hakata?

Ma ei kahelnud. Minu jaoks on see alati tundunud loomulik, et ühel päeval ma kooli juhtima lähen. Asjade loomulik jätk. Pakkumine tuli õigel ajal, kuna ma teadsin selle kooli endist juhti, oli hirme vähe. Ta ütles, et jätab kooli kerge südamega mulle juhtida. Muidugi teadsin, et väljakutsed tulevad, aga jah, ma ei kartnud midagi.

Milliseid väljakutseid praeguseks siis kohanud olete?

Õppeaasta alguses, kui oli päris esimene koolipäev, olin toeks esimese klassi õpilastele, kellele oli koolitee uus ja tundmatu. Minagi olin uues rollis. Järsku küsis üks õpilane minult «Miks sina tööd ei tee?» ja ma jäin muigega mõttesse, et huvitav, mis see töö siis on, mida ma teen…

Oma rolli mõtestamine ja selgitamine nii endale kui teistele ongi minu esimese tööaasta suurim väljakutse olnud. Kohati jätkub see endiselt, et loksuks paika mu roll. Kuhu peaksin oma energiat suunama ja kuhu mitte, mis tegevused ja kes vajavad kohe tähelepanu – need on pidevad küsimused. Loomulikult tuleb rinda pista ka kõige muuga. Mõni aeg tagasi toimus ju õpetajate streik, millega tuli hakkama saada. Osapooli oli mitmeid ja otsustamist ja lahendamist oli alustavale koolijuhile palju.

Kuidas streigipäevad teie koolis möödusid?

Kõik meie kooli õpetajad, kes soovisid streigist osa võtta, streikisid. Saime koolina kokkuvõttes hästi hakkama. Arutasime streigi põhjuste üle ja tegime oma järeldusi. Eks streigi põhjuseid oli ju tegelikkuses rohkem, kui soov rohkem palka saada.

Väljakutsete ja uue rolli valguses, mida koolijuhtimine on teie jaoks, mis on see, mis teid tasakaalustab?

Mind tasakaalustab see, kui käin koolis ringi ja tunnen – see on minu jaoks õige koht! Mulle südamest meeldib mu töö, need inimesed siin! Kõik toimib.

Mis on aga need hobid või tegevused, mis väljaspool kooli teid laevad?

Ma olen õppinud ennast kuulama. Kindlasti juhindun mõttest «Terves kehas terve vaim» ning käin jooksmas ja jõusaalis. Tohutult aitab ka keskkonnavahetus, reisimine. Need asjad peavad olema.

Kuulate ennast esimese torke peale või tuleb kuristik ikkagi enne veidi lähemale, kui tegutsete?

Olen elus kogenud läbipõlemist. Võtsin vastu teadliku otsuse, et sellest pole kellelegi kasu, kui ennast ribadeks tõmban ega suuda siis tööd teha. Olen õppinud märkama, kui asjad lähevad halba suunda. Pigem tegutsen esimese torke ajel, jah.

Milline on olnud teekond selleni?

Olen julgenud väljakutseid elus vastu võtta. See on mind ka arendanud. Olen õppinud enda südant kuulama ja enda vastu aus olema. Pere, eriti mu õde, on ka kindlasti suureks toeks olnud. Suur osa inimesena kasvamisest oleks temata olemata.

«Koolijuhina olen mõistnud, et haridusega seotud plaanid ja muudatused on pikaajalised protsessid,» ütles Ulla Kamp.
«Koolijuhina olen mõistnud, et haridusega seotud plaanid ja muudatused on pikaajalised protsessid,» ütles Ulla Kamp. Foto: Madis Veltman

Väga paljud õpetajad lahkuvad töölt esimese paari aasta jooksul samuti läbipõlemise tõttu. Mis teid selle töö juures hoiab?

Kindlasti on abiks olnud mentorid, kellelt saan nõu küsida, kui tööalaselt kahtlusi tekib või soovin mõtteid vahetada. See on töö, mida ei tehta üksi. Meeskond peab olema ja, jällegi, tugi peab olema. Haridustöötajad ei teeks seda tööd, kui see neile midagi ei pakuks. Rõõmud kaaluvad mured üle. See on väga tore töö, see võiks kõlama jääda!

Olete toetusele vastukaaluks tundnud ka halvustavat suhtumist stiilis «Naine ja juht»?

Oi, kui hea küsimus! Vot sellest ma lähen põlema! See on väga südamelähedane teema, sest mulle on oluline, et kõik saaksid oma võimetele ja soovidele vastavaid valikuid teha. Ma ei ole seni väga tajunud soopõhist diskrimineerimist. Ei ole olnud seda, et minu oskustes kaheldakse või et ma ei saa ennast väljendada. Pigem juhtub see, et öeldakse: «Nii noor ja juba juhtival ametikohal!» Mul ei ole paralleelset kogemust elust mehena, ma ei oska öelda, kas mu karjääritee oleks mehena olnud teisiti. Mõtlen küll, et kas vanuseteema ka nende puhul tõstatub. Pigem tundub, et kahjuks on noor mees ja juht inimestele endiselt loomulikum kooslus.

Kuidas reageerib «Tubli tüdruk» teis selliseid kommentaare kuuldes?

Olen ajaga aru saanud, et ma ei pea olema täiuslik ja ekstra tubli soo ja vanuse tõttu. Lasin sellest lahti. Ma olen siiski inimene ja võin teha vigu. Tegelikult teen lihtsalt oma tööd, nagu oskan, ja usaldan end.

Tulles tagasi teie töö juurde, siis kuuldavasti soovitakse ühtselt paika panna, mis kell koolipäevad algama peaksid. Millised on teie mõtted seoses koolijuhi autonoomia ja selle plaaniga?

Olles olnud haridus- ja teadusministeeriumi nõunik, tean, et sealsed otsused on üldiselt kaalutletud ja eelnevalt kõikide osapooltega läbi räägitud. Nende otsuste aluseks on uuringud. Jah, ma usun, et üldisi suuniseid peaks andma just ministeerium. Teades, et Eesti hariduses hinnatakse väga koolide autonoomsust, siis ma ei pelga, et ministeerium koolide otsustusõigusesse hakkab sekkuma. Kuid haridusteaduslikud soovitused ja suunised on igati teretulnud.

Kindlama muudatusena hakkab osa põhikoolieksameid toimuma e-eksamitena. Milline on kesklinna põhikooli valmisolek?

Osaleme e-katseeksamitel ja saame hästi hakkama. Läheme sellega kaasa.

Kuivõrd lihtne on mistahes muudatusi haridussüsteemis teie arvates üleüldse juurutada?

Asi on eeskätt ikkagi selles, kuidas inimesed koolis selle vastu võtavad. Mina olen loomult kärsitu inimene, tahan kõike ja kohe. Koolijuhina olen aga mõistnud, et haridusega seotud plaanid ja muudatused on pikaajalised protsessid. Kui miski ei õnnestu sel aastal, tegeleme sellega ühiselt järgmisel, võib-olla ülejärgmisel aastal. Või võtame plaani hoopis viie aasta lõikes. Oluline oleks ühine arusaam, milleks muudatusi tehakse, ja peaasi, et lapsed sellest ikka kasu saaksid.

Väide, mis ei ole aga sugugi muutunud, on, et noorus on hukas. Mida teie koolijuhina sellest arvate?

Esiteks, ma ütlen ei, ei ole! Seda on tõesti öeldud mulle ja ilmselt võiksin ka mina seda noorte kohta öelda, aga ei ütle. Aeg on teine ja nii lihtsalt ongi. Tänapäeva noor on julgem oma väljaütlemistes ja emotsionaalselt targem. Mitte et nad teeksid ainult häid otsuseid, vastupidi! Nad teevad vigu, ütlevad ehk asju, mis täiskasvanutele ei meeldi, aga seekaudu nad kasvavadki! Avastavad ennast ja maailma ja just seda maailma, kuhu nad on sündinud. On teadlikumad endast ja ümbritsevast. Koolis just näengi vastupidist, et palju on tegusaid noori, tänu kellele saab maailm parem paik olema ka tulevikus.

Teised ajakirjad

Tagasi üles