Kiirabiarst õpetab, mida teha, kui said koeralt pureda

Maarja-Liis OrgmetsLemmiku portaali ja digiajakirja toimetaja

13. juuni 2024, 15:30

Ida-Tallinna keskhaigla erakorralise meditsiini osakonnas registreeritakse igal aastal umbes sada hammustusvigastust, mille on tekitanud koerad.

Tänavu on Tallinna munitsipaalpolitsei andmetel aset leidnud juba 22 koerarünnaku juhtumit. Kahte neist jagasid ohvrid ka Lemmiku digiajakirjaga.  «Koer hakkas ootamatult minu peale haukuma ja hüppas hammastega reide. Kõik käis väga kähku. Koera perenaine ei suutnud suurt koera korrale kutsuda. Kui oma jala koera hambust vabaks sain, jalutas perenaine lihtsalt minema,» rääkis Kadriorus tervisejooksu teinud Veronika, kes seejärel kutsus endale takso ja sõitis EMOsse.

Ka Pirital Kloostrimetsas koeraga jalutanud Kristi sai pureda reiepiirkonda ning jagas hammustusest ka fotot (vaata siit). Kristi sõnul oli tegu õnneliku õnnetusega, sest ta suutis enda lemmikut rünnaku eest kaitsta. Pärast rünnakut helistas naine häirekeskusesse ning jalutas viga saanud jalaga metsast üksjagu maad välja. Naise sõnul ei saanud ta ise alguses arugi, kui tõsine tema vigastus on, kuid häirekeskusest saadeti õnneks kohale nii kiirabi kui ka politsei.

Samal teemal

Lemmik

8. juuni

KOHUTAV ⟩ Oma lemmikut kaitsnud naine langes Pirital julma koerarünnaku ohvriks

Uurime lähemalt, kuidas ikkagi koerarünnaku puhul käituda ning millal peaks pöörduma arsti vastuvõtule.

Ida-Tallinna keskhaigla erakorralise meditsiini keskuse juhi Kristiina Mäemetsa sõnul on eriti kriitilist reageerimist nõudvad koerahammustused sellised, kus traumast on järel suur lahtine haav. «Sellist suurt haava on vaja kiiresti puhastada, õmmelda ja alustada antibiootikumikuuri. Kui ise ei ole võimalik kohe haiglasse pöörduda, tasub sellises olukorras endale või vigasaanule kutsuda kiirabi.»

Teiseks suureks ohuks koerahammustuse puhul on, et kannatada saavad kõõlused, mis on inimesele liikumiseks üliolulised. Kõõluste võimalikku vigastust saab testida sellega, et püüda liigutada käehaava puhul sõrmi või jalahaava puhul kontrollida, kas jalg liigub. Kui see liikumine on takistatud, tuleks samuti pöörduda kohe erakorralise meditsiini vastuvõttu, et saada kiiresti ravi peale. «Kindlasti ei tohiks oodata nii suure trauma korral arsti juurde minekuga järgmise päevani,» ütleb kiirabiarst.

Kõige olulisem koerahammustuse järel on haava puhastamine. «Seda tehakse esimese asjana haiglas, aga väikeseid hammustushaavasid saab puhastada ka kodus,» jätkab dr Mäemets.

Arst märgib, et kui hammustuse jälg on väiksem kui üks sentimeeter, haava servad ei ole lahti ja naha pinnal on näha vaid marrastust, siis kiirabisse pöörduma ei pea. Siis saab haava puhastamisega igaüks koduste vahenditega hakkama, kuid selleks peab olema kodusesse ravimikappi enne varutud antiseptikumi, erinevas suuruses plaastreid ja sidet.

Enamik koerahammustusi, millega on haiglasse pöördutud, on juhtunud mänguhoos, jalutamisel rihmast tõmbamisel või peale hüppamisel. Foto: Shutterstock / illustreeriv

Väikese haava saab kodus puhtaks nii: pese haav esmalt vee ja seebiga, töötle antiseptikumiga ning kata puhta plaastri või sidemega. Haav tuleb puhastada kohe või esimesel võimalusel ning mitte oodata õhtuni.

«Järgmistel päevadel tasub isegi väikese hammustushaava paranemisel silm peal hoida. Kui tekib punetus või turse, tuleks pöörduda perearsti poole, kes kontrollib haava üle ja otsustab antibakteriaalse ravi vajaduse,» selgitab kiirabiarst.

Loe ka seda: Mida kindlasti teha ei tohi: spetsialist selgitab, kuidas käituda koera rünnaku korral

Samuti on koerahammustuse puhul vajalik kontrollida oma vaktsineeritust teetanuse vastu. «Kord tehtud teetanuse vaktsiini mõju kestab kümme aastat. Seetõttu küsime patsientidelt, kes hammustusvigastusega haiglasse pöörduvad, kui palju on viimasest vaktsineerimisest möödas. Kui möödas on üle kümne aasta, tuleb teetanuse vastu uuesti vaktsineerida. Tasub teada, et väikeste haavade ja kriimustuste korral saab teetanuse vaktsiini teha ka perearsti juures,» ütleb dr Mäemets.

Statistika järgi registreeritakse ITK EMOs igal aastal umbes sada hammustusvigastust, mille on tekitanud koerad. Enamik koerahammustusi, millega on haiglasse pöördutud, on juhtunud mänguhoos, jalutamisel rihmast tõmbamisel või peale hüppamisel.

Rünnata võib ka koer, kellelt seda üldse ei ootaks

Sageli seostatakse koerarünnakujuhtumitega teatud koeratõuge, kes on mitmes välismaa riigis keelatud. Näiteks on Suurbritannias keelatud nii Ameerika pitbullterjer, Jaapanist pärit koeratõug tosa, Argentiina dogi ning Brasiilia fila ehk Brasiilia mastif.

Koeratõugude keelustamise teed on läinud ka mitmed Euroopa riigid, teiste seast paistab eriti pika keelatud koeratõugude nimekirjaga silma Taani. Näiteks pitbullide ja amstaffide pidamine on seadusega keelatud Taanis, Norras ja Küprosel. Saksamaal, Prantsusmaal, Hispaanias, Rumeenias ja mitmes teises Euroopa riigis on tõu pidamine piiratud ehk selleks tuleb taotleda ametlik luba.

Kriitikute sõnul koeratõugude keelustamisest kuigi palju kasu ei ole, sest selle kõrval jäävad tähelepanuta palju sügavamad ja olulisemad teemad, mis koerte halba käitumist põhjustavad. Tuntud loomaarst Tiina Toomet on Postimehele antud intervjuus rõhutanud, et kurja koera, kes on kuri kurjuse pärast, ei ole olemas. «Kui koeral ilmnevad kutsikaeas agressiivsuse ilmingud, tuleb kohe võtta ühendust käitumisspetsialistiga, kes enamasti oskab leida hirmu ja agressiivsuse põhjused. Nende kõrvaldamise järel saab sellise koeraga elada täiesti normaalset elu.»

Ühes Inglismaal tehtud uuringust selgus väga üllatuslikult, et kõige agressiivsem koeratõug on Inglise kokkerspanjel, kes on seal maal armastatud perekoer ja kelle puhul seda sugugi ei ootaks.

Inglise kokkerspanjel on ühe uuringu järgi kõige agressiivsem koeratõug. Foto: Shutterstock / illustreeriv