N, 21.11.2024
Ilm
Horoskoop
Mälestusraamat.ee
Tellimine
Kuuluta
Reklaam
Kontakt
Nõusolekud
RUS
ENG

Jaaniööl tuleb üheksa mehega magada, siis saab... (1)

Jaanimaagia - kas toimib? Foto: Shutterstock
Copy

Meile meeldib maagia. Nii kena on ju uskuda, et kui jaaniööl teatud rituaale täita, saab tuleviku kohta üht-teist teada või seda lausa soodsas suunas mõjutada. Kas saab?

Moodsad ajad on aga loonud muistse rahvapärimusel ainetel ka uusi legende või kohandanud muistseid. Nii on sündinud uus jaaniöölegend, mis pajatab nõnda: «Jaaniööl tuleb üheksa mehega magada, siis saab unes näha oma lemmiklille.»

Samal teemal

Kes siis niisugusest nägemusest ei unistaks? Liikvel on see meemi ja nalja vormis ning rahva seas väga populaarne. Tõukub see iidsest loost, et kui jaaniööl üheksa eri lille noppida ja padja alla peita, siis võib unes näha oma tulevast kallimat.

Jaanipäev on eestlaste jaoks aasta üks tähtamaid päevi.
Jaanipäev on eestlaste jaoks aasta üks tähtamaid päevi. Foto: Shutterstock

Remiksi on rahvasuus saanud ka kuulus jaanihitt «Jaanipäev», mille uued sõnad kõlavad: «Ütle, kus ma manti teha tohin, igal pool on noorsoopolitsei.» Kõigi väärt uskumuste ja legendide kiuste on jaaniöö paraku ka raju joomise ja ülesöömise pidu, mis vahel kipub kõik muud kombed isegi varjutama.

Samal teemal

Väärt vastualgatus on selgi aastal aktiivselt leviv «Selge grupijuhi» liikumine. Propageerib seda tervislikku traditsiooni Kuku raadio. Selge grupijuhi töö on väga tähtis: sõidutada pere ja sõbrad jaanipäeva nautima ning kui tuleb aeg peolt lahkuda, siis ka koju. Ning silma peal hoida, et keegi vindisena rooli ei istuks. Elupäästja amet – ei vähemat! Ja kui otsida tõeliselt elumuutvat traditsiooni, siis selgeks grupijuhiks hakkamine on kahtlemata hea – hoiad ära ilmselt nii mõnegi mõttetu õnnetuse.

Mida tegid pärimuse järgi vanad eestlased jaanipäeval?

Mõned jaanitavad, nagu lõkke süütamine, söömine-joomine, laulmine ja tantsimine on eestlastel lausa veres. Aga on ka tavasid, mida osad teavad ja osad enam ei mäleta. Kõik need kombed pärinevad vanade eestlaste traditsioonidest.

1. Töö tegemise keeld

Kõik majapidamised olid jaanideks korda seatud, sest jaanilaupäeval enam tööd teha ei tohtinud. Jaanipäev oli puhkus enne suviste heinatöödega alustamist. Kambritesse ja voodite ümber paigutati kaseoksad ning kaskedega kaunistati nii väravad, kiiged kui ka kaevud.

2. Kase- või rebasesabavihaga vihtlemine

Rahvaluule koguja Matthias Johann Eisen (1857–1934) on üles tähendanud: «Jaanipäeva õhtul kogusivad naised ja tüdrukud lillekesi ja sidusid kaseokstest vihtu.» Nende arvates pidi säärase vihaga vihtlemine tervisele väga kasulik olema. Emad vihelnud tütreid rebasesabaga, et nad rutemini mehele saaksid. Lilled pandud talveks tallele ning antud siis lehmadele. Kui neil midagi viga olnud, pidanud see kindlasti aitama.

Jaanipäev on eestlaste jaoks aasta üks tähtamaid päevi.
Jaanipäev on eestlaste jaoks aasta üks tähtamaid päevi. Foto: Shutterstock

3. Lillede korjamine ja pärja tegemine

Jaaniõhtul otsivad tütarlapsed lilli ja toovad neid koju. Kelle lill nupud öösel lahti lööb, saab õnnelikuks. Jaaniõhtul toodud õisi pandi ka lauluraamatu vahele. Jaanitulelt koju minnes korjasid noored üheksat liiki lilli, punusid neist pärja ja panid selle alles teede ristumiskohal enestele pähe. Peale seda ei tohtinud enam tagasi vaadata ega mitte kellegagi kõneleda. Kodus pandi pärg padja alla ja loodeti, et unes nähakse oma tulevast abikaasat. Hiljem lepiti ka üheksa õiega.

Samal teemal

4. Pärjaga täpsuse viskamine

Pärast pärja tegemist proovisid tüdrukud õnne täpsusvisetel. Pärga prooviti visata õunapuu otsa. Kui pärg jäi kohe õunapuu okstele, siis ootas tüdrukut sel aastal ees meheleminek.

5. Sõnajalaõie otsimine

Noored neiud võisid ööseks sõnajalgu koju tuua ja kui need öö jooksul õide puhkesid, ennustas see peatset meheleminekut. Kuid kas teadsid, et sõnajalaõie leidmine ei tähendanud mitte ainult peatset meheleminekut, vaid ka õnne, rikkust ning kõikide lindude, loomade ja inimeste keelest arusaamist? 

Põhja-Tallinna jaanituli Stroomi rannas. Kõikjal üle Eesti süüdatakse lõkked.
Põhja-Tallinna jaanituli Stroomi rannas. Kõikjal üle Eesti süüdatakse lõkked. Foto: Eero Vabamägi

Vaata, mida teha jaanipäeval ja kuhu minna

Jaanipäev on kohe käes, tuues endaga kaasa aasta kõige lühema ja valgema öö. Siin valik, kuhu pidusse sel nädalavahetusel minna!

Rae valla jaanituli

Tasuta suur Rae valla jaanituli toimub laupäeval, 22. juunil 2024. Sel aastal on jaanipeoplats mitu korda suurem kui varasematel aastatel!

Suur toidutänav, kus lisaks jaanišašlõkile pakuvad maitseelamusi foodtruck'id ja Aasia köögi parimad meistrid. Esinevad 2 Quick Start, Anne Veski, Shanon, Koit Toome bänd, Hunt jpt.

Rapla jaanituli

Tasuta Rapla jaanituli toimub laupäeval, 22. juunil 2024 Rapla laululaval. Esinevad Fancy, Terminaator, Hellad Velled, Nancy, Fookus jpt. Jaanilõke, lastebatuudid ja atraktsioonid, piisavalt grillmeistreid, baare ja mitmesuguseid kauplejaid.

Pühajärve jaanituli

Pühajärve jaanituli toimub 22.–23. juunil 2024. Kahepäevane muusikafestival Pühajärve Jaanituli 2024 võõrustab sel aastal mitmeid festivalide artiste: Nervo, Luude, Quintino, A.M.C, 5MIINUST, Karl-Erik Taukar, Liis Lemsalu, Shanon, Smilers, Terminaator jpt.

Kahepäevase muusikafestivali pileti eest küsitakse 60 eurot, kuid kui minna üheks päevaks, saab pileti soodsamalt – 39 euroga.

Valgeranna jaanituli

Valgeranna jaanituli toimub pühapäeval, 23. juunil 2024. Pärnumaa meeleolukaimal jaanipeol esinevad 2 Quick Start, Anne Veski, Shanon, Hunt, Meie Mees jt. Kohapeal on avatud toidutänav ja lasteala mitmesuguste atraktsioonidega. Pileti eest küsitakse 15 eurot.

Tõrva jaanituli

Tõrva jaanituli toimub laupäeval, 22. juunil 2024 Tõrva tantsumäel. Esinevad Fancy, Shanon, Hunt, AG jt. Mängitakse jaanimänge ning loositakse auhindu. Eelmüügist saab pileti soetada 15 euroga, kuid peopäeval kohapealt ostes maksab pilet 20 eurot.

Kadrina jaanituli

Kadrina jaanituli toimub pühapäeval, 23. juunil 2024 Kadrina lauluväljakul. Sissepääs kõigile tasuta. Esinevad Fancy, Karl-Erik Taukar, Marju Länik, Kapriiz, Renate, TRE Raadio DJd jpt. Väravad avatakse 18.00. Toimuvad jaanimängud ja võistlused ning suur auhinnaloos.

Tartu valla jaanituli

Tartu valla tasuta jaanituli toimub laupäeval, 22. juunil 2024 Vasula puhkealal. Esinevad Justament ja Kiiora.

Lääne-Harju valla jaanituli

Lääne-Harju valla tasuta jaanituli toimub laupäeval, 22. juunil 2024 Padisel. Esinevad Zetod.

Viru-Nigula jaanituli

Viru-Nigula tasuta jaanituli toimub pühapäeval, 23. juunil 2024 Aseris. Tantsu saateks mängivad ansambel Nukker Kukeke ja DJ Ailan Kütt.

Kehtna jaanituli

Kehtna tasuta jaanituli toimub pühapäeval, 23. juunil 2024 Kehtna laululaval. Tantsu saateks mängib Curly Strings.

Väike-Maarja jaanituli

Väike-Maarja jaanituli toimub pühapäeval, 23. juunil 2024 Ebavere tervisespordikeskuse laululaval. Sel aastal loovad jaanitulel meeleolu ansamblid Sada ja Seened ning PS Troika, õhtut juhib Aivo Sadam.

Tartu jaanituli

Tartu jaanituli toimub pühapäeval, 23. juunil 2024 Tartu lauluväljakul. Lavale astuvad Fix, Maarja-Liis Ilus, Väikeste Lõõtspillide Ühing jpt. Pileti hind eelmüügist on 36 kuni 38 eurot.

Liipa talu alkoholita jaanituli

Liipa talu alkoholita jaanituli toimub pühapäeval, 23. juunil 2023. Peaesinejaks on ansambel Dreamers. Pileti hind eelmüügist on 11 kuni 26 eurot.

Kambja valla jaanituli

Kambja valla jaanituli toimub reedel, 21. juunil 2024 Kambja mõisapargis. Esineb ansambel Regatt. Igasugused jaanimängud, batuudid, vibulaskmine, ponisõidud ja hobukaarik.

Soovitused kogus kokku Elu24

Ilma vihata pole mingit õiget sauna. Kõige kättesaadavam on kaseviht. FOTO:
Ilma vihata pole mingit õiget sauna. Kõige kättesaadavam on kaseviht. FOTO: Foto: Shutterstock

Jaanid on parim aeg saunaviha tegemiseks

Vanarahvatarkus ütleb, et saunavihtade valmistamise magusaim aeg on vahetult enne või pärast jaanipühi. Sel ajal tehtud vihad saab kuivatada ja säilitada talveperioodiks. Riigimetsa Majandamise Keskus tuletab pühade lähenedes meelde igaühe õigust ja võimalust tuua riigimetsast värske saunaviha tarbeks kaseoksi.

Kohe kasutamiseks – nii lõhnaks kui ka vihtlemiseks – võib kasevihta teha sisuliselt kogu suve vältel. Kevadine viht on aromaatsem, aga hiljem tehtu on tugevam ja vastupidavam.

Samal teemal

Kaseoksi, nii nagu marju-seenigi, tohib riigimetsast oma tarbeks korjata praktiliselt kõikjalt. Saunasõpradel tuleb vaid meelde jätta, et oksi võtma minnes loodust ei kahjustaks ja noori kaskesid okstest liiga lagedaks ei teeks.

Riigimetsa alasid on kõige lihtsam tuvastada RMK veebilehe kaardirakenduse (rmk.ee/saunaviht/leia-sobiv-koht) või mobiiliäpi abil. Viha tegemiseks sobilikke noori kaskesid leiab peaaegu igast metsakooslusest.

Riigimets, kust tohib julgelt saunaviha jaoks oksi otsima minna, on RMK kaardil tähistatud tumerohelisega. Kaitsealad on märgitud pruuniga, sealt oksi võttes tuleb olla eriti hoolas, et oma tegevusega ei häiriks ega kahjustaks loodust. Sinisega on kaardile kantud elektriliinid, mille alt võib samuti saunaviha jaoks oksi võtta.

Erametsades on soovitatav saunaviha jaoks oksi võtta vaid kokkuleppel maaomanikuga.

Loodetavasti saab pühadeaegsest saunaviha tegemisest samasugune tava, nagu paljudele peredele on kujunenud traditsiooniks tuua jõulude ajal riigimetsast koju kuusepuu.

Kuidas värsket vihta teha?
Kuidas värsket vihta teha? Foto: RMK

Meelespea vihategijale

Saunaviha jaoks sobilikke oksi lõika noorelt, umbes kahe- kuni kuuemeetriselt puult.

Vana kase küljest ei maksa oksi võtta, need on liiga jämedate harudega ja kõvad. Samuti ei sobi vihaks rippuvate okstega nn leinakase oksad, need on liiga pehmed ja painduvad.

Jäta puu kasvama, sest viha jaoks on vaja ainult teatud koguses sobivaid oksi ja üldjuhul korjatakse neid mitmelt sobivalt puult.

Jäta puu elusvõrast alles vähemalt pool kuni minimaalselt kolmandik puu pikkusest, mis tagab puule hea kasvuvõimaluse juhuks, kui seda soovitakse edasi kasvatada.

Ära lõika puu latva! Isegi kui parimad oksad tunduvad just kõrgel asuvat, leia uus puu.

Tee lõige oksakääridega nii, et ei kahjusta kasvama jääva puu tüve, lõika eelnevalt välja valitud sobilik oks.

Varu oksi võimalusel ennekõike kraavikaldalt, elektriliini alt või metsasihi servast. Seal on ka reeglina heade valgustingimuste tõttu just parimad puud viha valmistamiseks: ühtlased ja rohkete lehtedega.

Viha jaoks paslik oksa pikkus on umbes pool meetrit ehk sama pikk, kui on käsivars küünarnukist sõrmeotsteni.

Metsas võib lõigata ka pikemad oksad, mida hiljem vihta kokku sättima hakates saab parajaks timmida.

Oks peaks olema kahar, mitmeharuline ja rohkete lehtedega.

Kommentaarid (1)
Copy

Märksõnad

Teised ajakirjad

Tagasi üles